Kultuurikomisjon peab Türi kolledži sulgemist põhjendatuks

Türi kolledži esimese kursuse tudengid loengus. Pilt on illustratiivne. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Parlamendi kultuurikomisjon leidis sel nädalal Tartu ülikooli Türi kolledži sulgemise pärast muret tundva Türi vallavolikogu pöördumist arutades, et kolledži tegevuse lõpetamise põhjendused on veenvad.

Kultuurikomisjoni sotsiaaldemokraadist esimees Peeter Kreitzberg teatas Türi volikogu esimehele Toomas Marrandile saadetud vastuses, et nii komisjoni arutelul osalenud haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase kui komisjoni liikmete hinnangul on kolledži asutamisel ja lõpetamisel küll regionaalpoliitiline mõõde, kuid siiski kuulub see Tartu ülikooli enda otsustuspädevusse.

Kreitzbergi sõnul peeti ülikooli põhjendusi kolledži tegevuse lõpetamisel veenvaks. Ta tõi esile tudengite arvu vähenemise ja kolledži halva majandusliku olukorra, kuid märkis ka, et kolledži loomisel oli keskkonnateaduse õppekava avamine teedrajav otsus, nüüd aga on olukord muutunud. Samuti on tema sõnul ülikool viidanud, et kolledž pole suutnud Türile luua ülikoolile iseloomulikku akadeemilist õhkkonda.

Kreitzberg nentis, et praeguses olukorras on kannatajaks eeskätt tudengid. Siiski on haridus- ja teadusminister tema sõnul kinnitanud, et Türile jääks alles täiendkoolituskeskus, mille osas peab Tartu ülikool kõnelusi ka teiste ülikoolidega.

Türi vallavolikogu juht pöördus peale kultuurikomisjoni ka haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase, regionaalminister Siim Kiisleri ning Järvamaalt valitud riigikogu liikmete poole, et leida lahendusi, kuidas Türi kolledži tegevust ning Järvamaal kõrghariduse omandamise võimaldamist jätkata.

Tartu ülikool teatas septembri lõpus, et liidab Türi kolledži keskkonnakorralduse ja planeerimise õppekava alates tuleva aasta sügisest loodus- ja tehnoloogiateaduskonnaga, kuna kolledži tegevuse jätkamine pole jätkusuutlik. Tudengite õppetöö peaks edaspidi toimuma hakkama Tartus.