Soomest tagasi koliva pere lapsi ei tahetud vallakooli vastu võtta

Kiili gümnaasium Foto: Raigo Pajula

Aastaid Soomes elanud perekond Loonurme sattus Eestisse tagasi kolimisel ootamatu takistuse ette: napilt enne õppeaasta algust anti neile märku, et kui vanemad end vallaelanikuks ei registreeri, ei pruugi laste koolisaamine olla võimalik.

Aasta tagasi kajastas Postimees Natalja Loonurme pere vaidlust Kiili valla vee-ettevõttega, kes sulges nende kodus vee ja kanalisatsiooni ning nõudis suurt summa tehtud liitumise eest (vt artiklit siit). Vaidluse ajaks kolis pere Soome. Praeguseks on aastatepikkune kohtutee lõppenud, perekond sai ettevõttelt hüvitise ja vee oma Kiili vallas asuvasse majja sisse. «Nüüd oleme kolimas tagasi Eestisse, kuid algamas uus saaga ehk «Kiili valla kättemaks»,» ütles Natalja Loonurme.

Nimelt uuris perekond juba juunikuus Kiili gümnaasiumi direktorilt, kes on ühtlasi ka Kiili vallavolikogu esimees, kas lapsed koolis koha saaksid. «Siis kohtus direktor kogu meie perega ja kinnitas, et saavad. Ta võttis laste dokumendid vastu, seletas viisakalt ja pakkus, et kohtume enne kooli algust augusti viimasel nädalal, seekord juba õppealajuhataja ja klassiõpetajatega, et me saaksime kogu vajaliku info kätte.»  

«Paanika vallavalitsuses algas aga augustikuu keskel, kui registreerisime laste elukoha Kiili valda. Mina ja abikaasa oleme veel mõlemad Helsingisse registreeritud, sest tema töötab seal, minul aga läheb umbes kuu aega, et saada Soomest kätte kõik vajalikud dokumendid,» rääkis Loonurme.

Ta leidis, et see ei ole antud juhul ka väga oluline, sest inimesel võibki olla mitu kodu ja on tema enda otsustada, millist neist elukohaks registreerida. Seevastu vallaametnikud on mitu korda helistanud ja väljendanud selle üle nördimust. «Helistas ka Kiili sotsiaaltöötaja, kes muretses «üksinda elavate laste» pärast,» imestas Loonurme. «Ei mäleta, et ükski vallaametnik oleks meie laste käekäigu üle huvi tundnud siis, kui me ilma vee ja kanalisatsioonita majas elasime,» muigas naine. Ta seletas olukorda ja palus vallaametnikel probleemide puhul neile kirjutada.

Esmaspäeval käis vanem tütar koolis kohal ja sai kätte uue õppeaasta õpikud. Kui aga ema küsis direktorilt kirja teel, millal võiks kohtumine õpetajatega toimuda, algas Loonurme sõnul «tsirkus»: ehkki koolidirektor andis küll teada, millistesse klassidesse tütred paigutatud on, märkis ta, et peab kummaliseks olukorda, kus vanemad on Soome elanikud ja lapsed käivad koolis Eestis. Ta tundis huvi, kes on volitatud laste eest vastutama ning viitas eetilisele probleemile, et Loonurmede laste hariduse eest tasuvad teised maksumaksjad.

«Seega, võtame Teie lapsed kohe vastu, kui olete end Kiili valda registreerinud. Oleme Teid n-ö ootelehele pannud ja teavitanud, missugustes klassides ja klassijuhatajatega Teie lapsed õppima hakkavad,» kirjutas Kiili gümnaasiumi direktor Mihkel Rebane Loonurmele teisipäeval, mil kooliaasta alguseni jäänud vaid nädal.

«Ühesõnaga ei soovi Kiili gümnaasiumi direktor meie lapsi enam kooli vastu võtta,» järeldas ema direktori vastusest. «Samas tahan rõhutada, et ei ole ühtegi seaduspügalat, mis keelaks laste elukohta registreerida eraldi vanematest. Ja registripidamine, samamoodi nagu tulumaksubaasi suurendamine, ei ole ju koolidirektori mure,» leidis Loonurme. Selle otsuse aluseks olevale konkreetsele seadusesättele viidet küsides sai naine vastuse, et ametlik vastus vormistatakse kolme tööpäeva jooksul.

Seepeale võttis Loonurme ühendust Tallinna Soome kooliga ning kuigi kooliaasta on neil juba alanud, võeti tüdrukud sinna vastu. Kui lapsed olid juba sinna kooli registreeritud, sai Loonurme ootamatult Kiili koolist samuti vastuse, et lapsed on sinnagi vastu võetud. «Nii et otsusele panna lapsed «ootelehele» ja mitte kooli vastu võtta, põhjendust me ei saanudki. Sest vett pidavat põhjendust ei saagi olla,» arvas Loonurme.

Neljapäeval oli Loonurme tütardel Tallinna Soome koolis juba esimene koolipäev. Kõik justkui olekski korras, ometi on Loonurme pettunud. «Kindlasti ei ole me esimesed ja kahjuks vist mitte ka viimased «süsteemi ohvrid». «Süsteemiks» on veider olukord, kus omavalitsustes istutakse korraga mitme tooli peal. Rääkimata huvide konfliktidest, unustavad ametnikud sootuks, mis rollis nad parajasti on, mis on nende vastutusala, õigused ja kohustused,» oli Loonurme nördinud.

Koolidirektor: otsustasin laste huvist lähtudes

Kiili gümnaasiumi direktor Mihkel Rebane selgitas, et selle nädala algu andis ta Loonurmele teada, et on lapsed paigutanud 3. ja 5. klassi. Samal ajal jõudis temani info vallavalitsuses tõstatatud probleemist, et naine keeldus ennast sisse kirjutamast ja registreeris elanikuks vaid lapsed. «See on Eestis paraku sage teema, et inimene valib, kus registris on tal kasulikum olla. Minu jaoks oli see üllatus, et register lubab üldse selliseid toiminguid teha ja ainult lapsi sisse kirjutada,» ütles Rebane.

«Minul tekkis küsimus, kes laste hooldaja on, kui nad ise siin ei ela? Loonurme ütles, et elame siin-seal, hooldajat ei vaja. Minul koolijuhina on aga vastutus, sest laste lugusid on meil igasuguseid,» sõnas Rebane.

«Võib-olla tõesti pole see minu asi öelda, aga inimene ei aktsepteerinud, et see pole kooli võtmise või mittevõtmise küsimus, vaid eetiline probleem, et tema oma maksudega ei toeta lastele hariduse andmist vaid laseb seda teha teiste inimeste raha eest,» imestas Rebane.

Direktor osutas, et kuna vallavalitsus koolipidajana ütles talle, et ainult lapsi sisse kirjutada ei tohi ja see muudetakse ära, tekkis tal segadus, kuidas tema käituma peab. «Võtsin endale aega ja lubasin Loonurmele kolme päeva jooksul vastuse anda,» ütles Rebane. Tegelikult jõudis ta juba järgmisel päeval seisukohale, et kool peab otsuse tegema laste huvides, ning teatas Loonurmele, et lapsed on nimetatud klassidesse vastu võetud.

Selline kirjavahetus koolidirektori ja lapsevanema oli võtnud aega kolm päeva.

«Seepeale ütles Natalja Loonurme, et nemad meie kooli ei tule, võtavad paberid välja ja edaspidi kõneleme ainult läbi ajakirjanduse või haridusministeeriumi,» nentis Rebane. «Reede hommikul võttis ta välja paberid ja loodetavasti tõi tagasi ka õpikud.»

Rebane lausus, et siiski ei oska endal süüd näha. «Võtsin endale aega, et segane olukord selgeks teha, kas ma tohin lapsed vastu võtta või ei tohi. Koolipidaja [kohalik omavalitsus – toim.] on see, kes ütleb.» Rebase sõnul pole vallavalitsuses vaidlus sel teemal ilmselt veel praegugi lõppenud. «Ma pidin otsuse langetama, et see venima ei jääks.»

Rebane mõistab, et hoolimata tema püüdlustest Loonurme tema koolipapaliku näpuviibutuse peale ilmselt solvus ega soovi enam nende kooli lapsi panna. «Nemad keelduvad end Kiili valda registreerimast, ehkki nad on ammu elanud kord siin, kord Soomes. Ei ole minu asi hinnata, mis vägikaigast nad vallavalitsusega veavad. Mina  koolijuhina lähtusin sellest, et vald võib vaielda, aga lapsed tuleb vastu võtta. Meie võtame kõik valla lapsed vastu ja kedagi ukselt ära ei saada.»

«Kuigi ma leian, et see pole normaalne olukord ja mul ei ole veendumust, et laste hooldamine on tagatud,» märkis ta. «Vanemad ei kujuta ette, kui paljude selliste segaste lugudega me päevast päeva tegeleme. Meil on vaja selgust saada, kes vastutab, kes vastu tuleb, kui midagi juhtub... Ütlus, et keegi on ikka alati ka kodus, ei ole rahuldav,» sõnas ta.