/nginx/o/2015/08/28/4428241t1h4c70.jpg)
Idanaabri meedias edastati täna, et president Vladimir Putin kirjutas täna alla dekreedile, millega tühistati Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud vastastikuse kurjategijate vahetamise leping. Eesti justiitsministeeriumi kinnitusel on tegemist kahe riigi vahelise õigusabilepingu lisaprotokolliga, ent leping ise on kehtiv.
«Moskva tühistas vastastikuse kurjategijate vahetamise lepingu Eestiga» kajas täna Vene väljaannetes. Sellisele tõlgendusele jõuti Vladimir Putini täna allakirjutatud dekreedist, milles tehti teatavaks:
«Nõustuda Vene Föderatsiooni valitsuse ettepanekuga teavitada Eesti osapoolt Vene Föderatsiooni kavatsusest mitte ühineda Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahel 3. oktoobril 2001. aastal Moskvas allakirjutatud protokolliga 26. jaanuaril 1993. aastal sõlmitud lepingu «Õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades» juurde.»
Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul ei puuduta eelpool mainitud dekreet vastastikust süüdimõistetud kurjategijate vahetamist, lisades, et Venemaa mitteühinemisel lisaprotokolliga ei ole juriidilist tähendust.
Reinsalu lükkas ümber mõtte, nagu oleks Vene poole otsus seotud Eston Kohvri võimaliku tulevase õigusliku seisundiga. «See kindlasti ei puuduta küsimust, kas Kohver saaks tulla Eestisse oma «karistust» kandma,» kommenteeris ta. «Selliseid probleeme reguleeritakse Euroopa konventsiooniga.»
«Aga tõsiasi, et selline samm astuti Eston Kohvri kohtuotsuse langetamise päeval (19. augustil), näitab, et sel võib olla kindlasti poliitiline tähendus,» nentis Reinsalu.
Justiitministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik ütles, et idanaabri valitsus teavitas juba 19. augustil Vene presidenti, et Eesti osapoolt teavitatakse kavatsusest mitte ratifitseerida Eesti-Vene õigusabilepingu juurde kuuluvat lisaprotokolli.
«Praegu teatas Vene Föderatsiooni president, et lisaprotokolli ei ratifitseerita ja sellest nüüd teavitatakse Eesti osapoolt,» märkis Tuulik.
Ta selgitas, et mainitud protokoll oli mõeldud konkretiseerimaks teatud tehnilisi aspekte kehtivas õigusabilepingus, näiteks tõlgete lisamine, taotluste täitmise kiirendamine, halduskohtu menetluses olevate dokumentide edastamine õigusabilepingu alusel ja nii edasi.
«Õigusabileping ise on kehtiv,» lisas Tuulik.
/nginx/o/2015/08/28/4428249t1h5cac.png)
/nginx/o/2019/07/13/12361981t1h2250.jpg)