Reede õhtul avatakse Lennusadama angaarides suurejoonelise showga järjekordne rahvusvaheline ühisnäitus, mis seekord kirjeldab maadeavastuse ajaloo üht kõige dramaatilisemat peatükki: Lõunapooluse vallutamise lugu.
Fotod ja video: Lennusadamas avati suurnäitus Lõunapooluse vallutamisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norra maadeuurija Roald Amundsen ja Briti mereväeohvitser Robert Falcon Scott alustasid oma ekspeditsioone 1911. aastal peaaegu üheaegselt. Mõlemad jõudsid sihile, kuid ainult üks neist tuli tagasi koju.
«Võidujooks maailma lõppu» kirjeldab ja kujutab kummagi meeskonna varustust ja taktikat, aga ka igapäevaelu, mõtteid ja meeleolusid. Näha saab Scotti ja Amundseni baaslaagrite osalisi rekonstruktsioone, unikaalseid fotosid, jooniseid ja paljut muud. Suurem jagu Antarktist oli tol ajal veel avastamata ja sidepidamisvõimalused olematud: tuhandete kilomeetrite pikkusel teekonnal maailma kõige karmimate oludega paigas olenes ellujäämine vaid iseenda otsustest ja oletustest.
Lisaks Lõunapooluse vallutamisele tutvustab näitus Antarktika loodust ja teadusele pühendatud tänapäeva. Jäisel mandril on käinud ka paljud Eestist pärit inimesed: nende kunagisi ja tänaseid tegemisi kirjeldab põhjalik väljapanek, mille on loonud Eesti Meremuuseum. Seal meenutatakse sedagi, et ühena esimestest nägi Antarktikat Eesti päritolu baltisaksa meresõitja, Saaremaal sündinud Fabian Gottlieb von Bellingshausen.
Näitus on üles ehitatud umbes samamoodi nagu eelminegi, ülimalt menukaks osutunud Titanicu näitus. Külastaja suunatakse sissepääsu juurest mööda koridore edasi vastavalt sellele, kuidas Lõunapooluse vallutamise lugu areneb. Paralleelselt tutvustatakse brittide ja norralaste varustust, abivahendeid ning nende teekondi ja teel ette tulnud raskusi.
Nii näiteks võrreldakse seda, kuidas valiti ekspeditsioonide liikmeid Inglismaal, kuidas Norras. Robert Scott, kes oli lihtsalt ambitsioonikas mereväeohvitser, kuulutas välja üleriigilise konkursi ning valis välja parimate füüsiliste näitajatega terved ja tugevad mehed.
Roald Amundsen aga oli polaaralade kogemustega maadeuurija, kes otsis oma meeskonda eelkõige spetsialiste.
Näha saab ka maadeuurijate onne. Kui Scotti majake oli tehtud puidust ning selles olid ka väike pianiino ja grammofon, siis Amundsen uuristas oma onni jäämäe sisse.
Lennusadama kombe kohaselt pole näitus ainult vaatamiseks. Käega saab katsuda nii pingviini muna kui ekspeditsiooniliikmete kehakateteks olnud loomanahku.
Olemas on ka puuteekraan interaktiivse raamatuga, kus piltidele loeb saatetekste Indrek Taalmaa. Inforohke on ka ekspositsiooni Eesti osa, kus on muuhulgas võimalik näha kaht Tallinnfilmi filmi Antarktikast.
Nii nagu ka Titanicu näitus, avatakse ka seekordne näitus piduliku üritusega, mille naelaks on enam kui poole tunni pikkune muljetavaldav varjuteatri etendus, mille lavastaja ja muusikaline kujundaja on Helen Rekkor.
Avamisürituse piletid on müügil Piletilevis. Sealtsamast on võimalik osta ka näitusepileteid. Piletilevist ostetud pilet annab näitusekülastajale kindluse, et pole vaja muuseumikassas piletisabas seista. Niisugune oht on aga täiesti olemas, sest näitusele prognoositakse samasugust menu kui mullusele Titanicu näitusele.
Tavakülastajatele on näitus avatud alates laupäevast, 29. augustist. Avamispeo pilet maksab 22 eurot ning annab võimaluse esimeste seas uue näitusega tutvuda. Näituse tavapileti hind on 14 eurot. Näitus jääb avatuks kuni järgmise aasta 3. aprillini.
Näituse on korraldanud American Museum of Natural History (New York, USA), Musée des Confluences (Lyon, Prantsusmaa) ja Royal British Columbia Museum (Victoria, Kanada).