Täismahus: milliste sotside ettepanekutega on Reformierakond nõus?

Võimukõnelused kevadel Stenbocki majas. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Reformierakond analüüsis sotsiaaldemokraatide ettepanekuid koalitsioonilepingu muutmiseks. Postimees avaldab Reformierakonna kirja koalitsioonipartneritele täismahus.

Ettepanekud jagab Reformierakond kolmeks - tehtavad, arutelu/täiendavat lisainfot nõudvad ja need ettepanekud, milleks pole raha.

Head partnerid

Mõni kuu on möödunud läbirääkimistest, kus kõigi meie ühisel osavõtul panime paika tegevuskava, mis on vaja lähemal neljal aastal ühiselt ellu viia, et Eesti oleks kaitstud, majandus konkurentsivõimeline ning inimeste sissetulekud kasvaksid sõltumata nende elukohast. Täname aktiivse osalemise eest läbirääkimistel ja Eesti jaoks oluliste kompromisside otsimisel, teie panuse eest koalitsioonileppe sündi selle tänasel kujul.

Julgeolekuolukord Eesti ümber on endiselt ärev ja ka konkurentsiolukord maailma riikide majanduste vahel ei püsi paigal, seetõttu oodatakse meilt täna ennekõike ja õigustatult selle ambitsioonika koalitsioonilepingu elluviimist.

Meie valitsusliit koosneb kolmest kogenud ja tugevast erakonnast, seetõttu ei ole meil hetkekski kahtlust, et ka töötegemine läbiräägitu elluviimiseks on meile ühiselt jõukohane.

Töövõimelise ja tugeva valitsusliidu tunnuseks on kindlasti ka suutlikkus vastutustundlikult ja avatult arutada kõiki muid küsimusi, mis paratamatult jooksvalt meie ette kerkivad ja mida me koalitsioonilepet koostades ette ei näinud või ei saanudki näha. Kinnitame, et Reformierakond on sellisteks ausateks ja vastastikku lugupidavateks aruteludeks alati avatud.

Analüüsisime SDE liikmetelt parlamendivalimiste järel ja valimisprogrammi väliselt kogutud ettepanekuid valitsuse tööplaani täiendamiseks ja leidsime, et valdavas osas kattuvad need juba kehtivas koalitsioonileppes sisalduvate poliitikasuundadega, neid sobival moel täpsustades või sisustades.

Üksnes maksude tõstmise ja haldusreformi kokkulepitud põhimõtetest taganemise osas lähevad SDE ettepanekud kolme osapoole vahel kevadel kokkulepitud üldiste taotlustega vastuollu.

Konkreetsemalt jaotasin püstitatud teemad järgnevalt:

A - ettepanekud, mille osas on võimalik meie ühisel kokkuleppel täiendada valitsuse tööplaani koos tähtaegade ja vastutajatega jooksvalt:

• Tõsta ettevõtete (kaasa arvatud FIE-de) maksuvaba käibe piirmäära 25 000 euroni.
• Tagada Eestis kõrgkooli lõpetanud välismaalastele elamis- ja tööluba.
• Kaasajastada riigihangete süsteem, mis tagaks regionaalsetele ja/või väikestele- ja keskmistele ettevõtetele parema ligipääsu avaliku sektori tellimustele.
• Seadustega tuleb sätestada külavanemate õigused ja kohustused.
• Seada sihiks tuua igasse maakonda vähemalt üks riigiasutus. Selleks peavad ministeeriumid tegema oma haldusala analüüsi, misjärelvalitsuse kabinetinõupidamisel otsustakse kas ja millised asutused ning millises osas võiksid kolida Tallinnast välja.
• Luua võimalused 3000 keskvalitsuse töötaja kaugtööks. Antud punkti tuleks vaadata koos eelmise punktiga.
• Jätkata riigihaldusministri alustatud tegevustega: teha põhjalik riigiaudit ja korrastada riigihaldust, et tagada avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus ning kulude kokkuhoid.
• Seame selged piirangud riigi omandis olevate autode ja muude sõidukite hindadele.
• Me ei pea aktsepteeritavaks, et riigi omandis olevate ettevõtete autopargi hind on üle mõistuse kallis.
• Tagada igale maal elavale perekonnale mõistliku hinnaga kommunikatsioonid (elekter, kiire internet ja korralikud sõiduteed), luues selleks vajalikud täiendavad toetusmehhanismid (nn viimase kilomeetri toetus).
• Võtta eraldi tähelepanu alla pealinna regiooni haldus, sh pealinna seadus.
• Üliõpilasele ravikindlustuse tagamine kogu kõrgkooli immatrikuleeritud aja jooksul, sh immatrikuleeritud ajateenijad, kes peale ajateenistuse lõppu, aga enne ülikooliaasta algust ei oma ravikindlustust.

B - ettepanekud, mille valitsuse tööplaani lisamine sõltub eelarveläbirääkimistest ja -tasakaalust:

• Tõsta tulumaksuvaba miinimum 400 euroni kuus. Meenutan, et tulumaksuvaba miinimumi tõstmine oli üks Reformierakonna valimislubadustest. Koalitsioonileppele täiendava tulumaksuvaba miinimumi tõstmise kulu oleks riigieelarvele ligi 300 miljonit eurot. Kindlasti tuleb antud punkti arutada kooskõlas riigieelarve strateegiaga. Katteallikana välistame tulumaksutõusu. Tulumaksuvaba miinimumi tõus ei tohi muuta eelarvetasakaalu, peab olema tehtav maksutõusudest neutraalsena, vajadusel kaaludes rakendumist pikema aja vältel. 
• Tõsta õpetajate palk 120%ni keskmisest palgast. Täiendav kulu eelarvele 50 miljonit eurot.
• Tuleb leida lisaraha Maaelu Edendamise Sihtasutuse tegevuse laiendamiseks.
• Põllumajanduse elavdamiseks kaalub riik üleminekutoetuse maksmist (nn top-upi) vähemalt 50% ulatuses maksimummäärast. Täiendav kulu vähemalt 10 miljonit eurot.
• Doktoranditoetuse suurendamine vähemalt 80% eelmise kalendriaasta keskmisest palgast. Täiendav kulu eelarvele 3,5 miljonit eurot.
• Kohaliku omavalitsuse tulubaasi tõus võimaldamaks tõsta lasteaiaõpetajate palka. Arvestades soovi hoida õpetajate ja lasteaiaõpetajate palgad samal tasemel, oleks kulu 64 miljonit eurot.

SDE ettepanekute kogumõju täiendava kuluna riigieelarvele oleks ligi pool miljardit eurot, mis sellisena osundab olulisele maksutõusu soovile. Võrdluseks - kogu kehtivast koalitsioonileppest tuleneva täiendavate riigieelarve kulude kogumaht on 350 miljonit eurot.

C - ettepanekud, mille osas tuleb leida konsensus haldusreformi töörühmas:

• Tagada reformi käigus kohalikele omavalitsustele kindel tulubaas ja töötada välja uus rahastamismudel.
• Tagada kõikide KOV-ide tulubaas vähemalt majanduslanguse-eelsel tasemel.
• Tagada KOV-idele suuremad õigused kohalike maksude kehtestamiseks.
• Viia olulised regionaalsed funktsioonid maakonna tasandile eesmärgiga luua kahetasandiline omavalitsus.
• Haldusreform ei tohi tähendada rohujuuretaseme demokraatia kaotamist ning esmatasandi omavalitsuse parteistumist.
• Selleks, et motiveerida KOV-e tegelema eraettevõtluse arendamisega, kaaluda võimalust tasandusfondi lisakomponendina arvestada uute töökohtade loomise arvu.

Märgime, et kahetasandilise omavalitsuse idee on vastuolus koalitsiooniläbirääkimistel kokkulepituga ning seda Reformierakond ei toeta. Loodame, et täiendavad arutelud ei pidurda haldusreformi elluviimist.

 D - ettepanekud, mis vajavad koalitsiooniülest parlamentaarset toetust ning mille osas oleme nõus edasi debatti pidama, et leida parlamendierakondade laiem ühisosa tulevikus:

• muudame riigikogu valimiste üleriigilised nimekirjad avatuks määral, mis jätab ruumi ka erakondade sisedemokraatiale.
• sätestame selged piirangud valimiskampaania mahule, ilma et need looks koheseid korruptiivseid eeliseid ettepanekute tegijatele endile.
• piirame kohalike omavalitsuste valimistel esitatavate kandidaatide nimekirjade pikkust ilma, et see kitsendaks kodanike võimalusi lüüa kaasa oma kogukonna elu määramisel.
• riigikogu liikme nõukogusse nimetamisel ei tohi riigikogu liige selle eest saada eraldi tasu, kui temale ei kehti nõukogu liikme staatusest tulenev materiaalne vastutus.

E - ettepanekud, mille üle arutelu avamiseks vajame SDE-lt täiendavat taustainfot:

• Kaalume Soome eeskujul turistide taaskülastust soodustava süsteemi (nn invoicemüük) kehtestamist.

Loodan, et jõuame tööplaani täiendamisega lõpule võimalikult kiiresti, sest rahvas ootab meilt plaanide tegemise ja täiendamise asemel nende elluviimist.

Selleks meile kõigile tarkust ja tasakaalukat meelt soovides,

Martin Kukk

Reformierakonna peasekretär