/nginx/o/2015/06/22/4207263t1h86fa.jpg)
President Toomas Hendrik Ilves ütles täna riigikaitse nõukogus, et riik on lastud sisejulgeoleku valdkonnas liiga õhukeseks minna ja siin tuleks midagi ette võtta.
Ilves: Eesti sisejulgeolek on liiga õhukeseks muutunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Riigikaitse kui ühtse terviku seisukohast on Eesti väline kest ehk sõjaline kaitse tugev tänu nii meie enda tegevusele, liitlaste toetusele kui ka üldisele kaitsetahtele, ent sisemus – sisejulgeolek – on praegu pehmem ning siin tuleb leida kiiresti lahendused, mis puudutavad ka raha ja teiste ressursside suurendamist,» sõnas riigipea.
Ilvese sõnul on sisejulgeolek osa vastutusest Eesti turvalisuse ees ning kohustus nende pühendunud ametnike ees, kes töötavad sisejulgeoleku valdkonnas, olgu see siis näiteks politsei, piirivalve või päästeamet.
Lisaks sisejulgeolekule, arutles riigikaitse nõukogu võõraviha ja sallimatuse teemal.
«Minu eesmärk ja soov on nii valitsusele kui riigikogule südamele panna, et ei saa ega tohi käed rüpes pealt vaadata, kuidas avalikus ruumis levivad rassistlikud ja ksenofoobsed meeleolud,» ütles president Ilves. «Võõraviha süvenemisel on oht ära lahustada suur osa Eesti positiivsest rahvusvahelisest mainest.»
Võõravihale ja sallimatusele vastu astumine on teema, mida peab tõsiselt võtma ja mõistma, et asi pole vaid pagulaste numbri üle vaidlemises, lausus ta.
Riigikaitse nõukogu on nõuandev organ presidendi juures. Nõukogu koosseisu kuuluvad riigikogu esimees, peaminister, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister ning kaitseväe juhataja.