Vene parlamendi ülemkoda kritiseeris Eesti piiritara ehitamist

Konstantin Kossatšov Foto: Peeter Langovits

Vene parlamendi ülemkoja väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov peab mõttetuks Eesti kava ehitada tara piirile Venemaaga.

«Vene-Eesti piiril ei ole sõjalist vastasseisu ega mingit kriminaalset olukorda, mis oleks seotud kontrollimatu salakauba-, narkootikumide või millegi muu voogudega. Ei ole sellist migratsiooniohtu, millega seisavad silmitsi paljud Euroopa riigid,» lausus Interfaxile föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov.

«Selle Eesti ja Ukraina müüri ideega järgivad nende projektide autorid vaid üht eesmärki – veel kord fikseerida metallis, kivis ja okastraadis Venemaa kuvandit riigina, mis kujutab endast ohtu ülejäänud Euroopale, mis pidevalt destabiliseerib olukorda naabermaades, millest kui alalisest ähvarduste ja probleemide allikast on vaja end eraldada,» ütles Kossatšov.

Tema hinnangul saab sellest müürist absoluutselt ideologiseeritud monument, millel puudub igasugune praktiline otstarve.

«Olukorras, kus nii Ukraina ja mitte viimases järjekorras ka Eesti põrkuvad suure hulga majandusprobleemidega, võiks selle müüri jaoks eraldatavale rahale leida hoopis otstarbekama kasutuse. Aga kui meie naabrid siiski arvavad, et praegu on aeg raha ideologiseeritud monumentidesse paigutada, siis on see nende valik,» ütles seadusandja.

See algatus jääb meie poolt vastuseta, lisas ta. «Ma ei näe selleks mingit vajadust, igasugusele rumalusele vastata puudub vajadus, pole vaja püüda sellest müürist läbi murda, pole vaja rajada analoogilist meie poole. Sellesse on vaja suhtuda irooniaga, peab mõistma, et mida rohkem aega möödub, seda rumalamas olukorras on need, kes teisel pool seda müüri asuvad. Aeg ei tööta antud juhul meie kahjuks,» sõnas ta.

Kossatšov meenutas, et sõjajärgses Euroopas oli üks müür, mis jagas kontinendi kaheks külma sõja osapooleks.

Selle aasta novembris möödub 25 aastat uue Euroopa Pariisi harta allkirjastamisest, millest sai külma sõja ajastu lõppu tähistanud dokument, mis kaotas Euroopas eraldusjooned ja määratles selle julgeoleku põhimõtted, meenutas seadusandja.

Kossatšovi sõnul märgib iga uus müür hartas sõnastatud ideede läbikukkumist.

«Iga uue müüri rajamine näitab, et Venemaad lihtsalt peteti. Kui me allkirjastasime harta, lubati meile uusi müüre mitte ehitada, mitte paigutada uusi sõjaväebaase, relvi meie ja meie partnerite piiride lähistele. Selle tulemuseks oli NATO laienemine ja Euroopa Liidu rolli kasv julgeolekuküsimustes. Lõpptulemusena kerkivad uued müürid, mis võivad osutuda veelgi ületamatuteks, kui oli omal ajal Berliini müür,» sõnas Kossatšov.

Eesti ja Venemaa piiri täielikult välja ehitada kavatsev politsei- ja piirivalveamet (PPA) tahab piiririkkumiste tõkestamiseks ehitada maismaapiirile piirdeaia, kirjutas Postimees teisipäeval.

Piirdeaed ei tule kogu maismaapiirile, vaid umbes kolmandikule sellest ehk 106-108 kilomeetrile. Sohu piirdeaeda ei püstitata, vaid piirdutakse piiripostide ja patrullrajaga. Värskast kuni Koidula piiripunktini jookseb samas katkematu piirdeaed.

Aia kõrgus on 2,5 meetrit ja sellele lisandub aia ülemises osas oleva okastraattõkke kõrgus. Iga poole kilomeetri tagant on piirdeaias suurem värav või jalgvärav, mis võimaldab kiiret juurdepääsu teisele poole aeda. Ulukitara peab ära hoidma väikeloomadest tingitud valehäired.

Metsast puhastatud piiririba laius on minimaalselt 10 meetrit. Mitmes kohas on see suuremgi, sõltuvalt sellest, kas piir läheb otse või lookleb mööda maastikku. Kõige laiem metsast puhastatud piiririba on seetõttu 286 meetrit lai.