/nginx/o/2014/10/14/3431539t1hd45a.jpg)
Eesti Tööandjate Keskliit toetab eile avaldatud Eesti kõrghariduse tegevussuundade raportis esitatud ettepanekuid ja rõhutab, et nende täideviimiseks on vaja julgeid poliitilisi otsuseid.
Tööandjad: Oki soovitused on Eesti konkurentsivõime kasvuks hädavajalikud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Värske Gunnar Oki raport Eesti ülikoolide konkurentsivõimest on võrreldav Erkki Raasukese 2013. aastal koostatud visiooniga riigi äriühingute juhtimise reformimisest, mis pakkus samuti välja täiesti uue, erasektori loogikale ja konkreetsest eesmärkidest kantud tegevuskava. Raasukese paber on poliitilise tahte puudumise tõttu kahjuks jäänud riiulile, sama saatus ei tohi tabada Oki ettepanekuid,» ütles tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar.
Tamsare sõnul tuleb tunnustada seda, et raporti autor ei piirdu probleemide selgitamisega, vaid pakub ka väga asjakohased lahendused, mis arusaadavalt vajavad laiemapõhjalist arutelu.
«Raportis välja pakutud soovitused ei ole poliitikutele mugavad, kuid on Eesti konkurentsivõime kasvatamiseks hädavajalikud. Vajalikud reformid ei sünni suunaga alt üles, nagu poliitikud ikka ja jälle uskuda tahaks. Kui valitsus neid ette ei võta, siis need ei juhtugi ning peame ajapikku leppima keskpärasusega,» ütles Tamsar.
Tamsare sõnul vajavad suured muutused julgeid poliitilisi otsuseid, millele eelnevates diskussioonides ei tohi olla tabuteemasid. Arusaadavalt toob iga muudatus kaasa tugevat vastasseisu, mille käigus on kerge rünnata tehnilisi lahendusi, nagu asutuste liitmisi, ja jätta fookusest välja tegelik probleem, millele raportis viidatakse. Ehkki meil on maailma tasemel tippusid, on arvestatav osa Eesti kõrgharidusest kvaliteedilt alla rahvusvaheliseks konkurentsivõimeks vajaliku taseme ja see on Eesti arengule otseselt takistuseks.
Raport toob Tamsare sõnul väga selgelt välja probleemid, millest pole julgetud kõva häälega rääkida. Dubleerimine ja sellega kaasnev raiskamine, õppekavad, mille järele pole tööjõuturul nõudlust, õpetamise kohati väga madal kvaliteet, puudujäägid juhtimiskvaliteedis, niinimetatud tasuta kõrghariduse finantseerimisprobleem. Eriti oluline on rahvusvahelisuse küsimus, sest välisüliõpilaste osakaal on kasvamas ja siin on ülikoolid teinud tublit tööd, samas teadlaste ja õppejõudude osas oleme rahvusvahelisusest väga kaugel.
Põhjamaade Investeerimispanga asepresident Gunnar Oki koostatud raport «Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkooide võrgu ja tegevussuundade raport» tõi välja, et Eesti ülikoolid tuleks koondada kolme keskusse, lõpetada õppekavade dubleerimine ning asendada tasuta kõrgharidus koolituslepingute süsteemiga.