Õiguskantsler: hariduslik kihistumine on oht Eesti ühiskonnale

Õiguskantsler Ülle Madise. Foto: Mihkel Maripuu

Õiguskantsler Ülle Madise tegi riigikogule ettepaneku kaaluda olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu algatamist, rõhutades, et põhiseaduse järgi peab hea põhiharidus olema kättesaadav sõltumata elukohast, perekondlikust taustast ja emakeelest.

Õiguskantsler edastas täna riigikogu esimehele Eiki Nestorile kirjaliku ettekande põhihariduse korralduse kooskõlast, kus märkis, et Eesti haridussüsteemi kujundamiseks on erinevaid võimalusi ning valiku saab teha vaid rahva mandaadiga riigikogu.

Madise tõi ettekandes välja, et riigikogu võiks kaaluda, kas praegune ülesannete jaotus riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel võimaldab saavutada eesmärke, mis tulenevad põhiseadusest ning mis on sõnastatud seadustes, teatas õiguskantsleri kantselei.

Õiguskantslerile laekunud avaldusi ja tehtud kontrollkäikude tulemusi arvestades oleks vaja esiteks otsustada, kas kohaliku omavalitsuse kohustus rahastada kogu õppekava, vajab selgemat regulatsiooni. Teiseks, kuidas lõpetada olukord, kus riigi ja kohaliku omavalitsuse vaikival nõusolekul tegutsevad aastaid munitsipaal- ja erakooli sugemetega koolid ja kus annetuse või õppetoetuse nime all või näiliselt vabatahtliku huvitegevuse läbiviimise egiidi all kogutakse vanematelt sisuliselt õppemaksu. Kolmandaks, kuidas lahendada esimesse klassi pääsemise ja koolivaliku teema Eesti laste huve ja haridussüsteemi kui tervikut silmas pidades, lähtudes vajadusest tagada kõigile kvaliteetne haridus. 

Lahendus ei tohiks mingil juhul kahjustada laste huve ega välja kujunenud häid koole, samuti ei tohiks külvata ebakindlust. «Just selgust, kindlust ja mõistlikkust on vaja,» rõhutas õiguskantsler. «Hariduslik kihistumine, see tähendab laste võimete maksimaalselt välja arendamata jäämine on oht Eesti ühiskonnale.»

Omaette probleem on hariduslik kihistumine emakeele tõttu. «Vene keelt emakeelena kõnelevate laste hariduslikud võimalused peavad olema sama head kui eestikeelsetel lastel. Tulemuslik riigikeele õpe algab lasteaias ja algkoolis, mitte gümnaasiumis,» märkis õiguskantsler. 

Õiguskantsleri hinnangul pole välja toodud probleemid uued, seega võib see viidata praegu kehtiva kaasvastutuse süsteemi puudustele, mida polegi võimalik tänaste regulatsioonide raames kõrvaldada. Seetõttu pole välistatud, et edaspidi käsitleb Eesti põhihariduse tagamist riigielu ülesandena. Lapsevanema ja lapse seisukohalt ei ole vahet, milline avaliku võimu tasand vastutab kvaliteetse ja tasuta põhihariduse kättesaadavuse eest ning koos sellega sisustab põhiseaduses sätestatud normi.

Õiguskantsleri ülesanne on hinnata seaduste kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste tegevuse vastavust hea halduse põhimõttele ning edendada lasteombudsmani rollis laste ja noorte õigusi. Ettekande peatelg on kvaliteetse, parimat isiklikku arengut ja edasiõppimist toetava põhihariduse tasuta kättesaadavus igale lapsele sõltumata tema elukohast, sotsiaalmajanduslikust taustast ja emakeelest.

Sellelt teljelt hargnevad küsimused koolivõrgu arengust ja olemasoleva ressursi tõhusaimast mõeldavast kasutamisest, ühtluskooli põhimõttest, hariduslike erivajadustega laste õpetamisest, aga ka koolisüsteemi sees tekkinud skeemitamisest.