/nginx/o/2011/06/07/617278t1hd8dc.jpg)
/nginx/o/2009/02/18/136289t1h8713.jpg)
Senine avalike teenistujate astmepalgasüsteem on vanaaegne ega suuda kohaneda dünaamilise tööjõu- ja palgaturuga, leiab Tallinna Tehnikaülikooli organisatsiooni ja juhtimise õppetooli juhataja Milvi Tepp.
Milvi Tepp: ametnike palgakorraldus on vanaaegne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tepp rääkis Postimees.ee’le, et praegune süsteem ei arvesta tööjõuturu väiksuse ja piiratud ressursi eripärasid ega majandustsüklist tulenevaid survemuutusi tööjõuturule.
«Vähendada tuleks avaliku teenistuse seaduse alusel töötavaid ametnikke, kellel kehtib astmepalgasüsteem. Ülejäänud võiksid seotud olla töölepinguseadusega,» märkis ta. Teppi hinnangul tuleks tulemuspalk kindlasti kaotada. «Soov maksta tulemuspalka näitab sageli ka juhtide endi nõrkust. Nad eeldavad, et tulemuspalk juhib inimesi ise, paneb nad tööle,» osutas Tepp. Tulemuspalkade kaotamine ei peaks aga välistama preemiaid.
Palkade määramisel tuleks tema sõnul jälgida sama valdkonna palka mujal palgaturul. Näiteks justiitsministeeriumis töötavate juristide palk peaks suutma konkureerida erasektoris töötavate ametivendade omaga ning ministeeriumi personalispetsialisti palk peaks olema vastav erasektori personalispetsialisti töötasule.
Kas avaliku sektori palgad peaksid muutuma solidaarselt erasektori omadega, on Teppi sõnul eelkõige moraalne küsimus. «Kodanikuna leian, et see tekitaks ebaõiglustunnet, kui palgad käsikäes ei käiks,» lisas ta.
Postimees kirjutas täna, et ministeeriumide ametnike palku on paljuski kärbitud vaid näiliselt ja sageli on piirdutud kõigest lisatasude kaotamisega.