/nginx/o/2015/08/25/4419537t1h6162.jpg)
Pagulastega tegelevad organisatsioonid, Eesti Inimõiguste Keskus, MTÜ Eesti Pagulasabi ja Johannes Mihkelsoni Keskus, esitasid täna justiitsministeeriumile ühiselt selgitustaotluse, soovides teada, miks ei kutsutud nende esindajaid eile toimunud pagulaspoliitika ümarlauale.
«Tõepoolest, justiitsministeeriumi ümarlauale ei olnud kutsutud mitte ühtegi organisatsiooni, kes tegelevad igapäevaselt varjupaigataotlejate ja pagulaste abistamise ja nende huvide kaitsmisega,» nentis ERR-i uudisteportaalile MTÜ Eesti Pagulasabi juht Eero Janson.
Mis iganes pagulastega seotud teema on mõnes ministeeriumis laual, peaksid pagulastega tegelevad organisatsioonid olema alati kaasatud, mitte kuulma ümarlaua tulemuste kohta meedia vahendusel, leidis Janson.
Justiitsministeerium ei pidanud pagulasorganisatsioonide kaasamist antud ümarlauale vajalikuks. «Ümarlaual ei arutatud kitsalt pagulastele mingite reeglite kehtestamist, vaid põhiõiguste kaitse probleeme, mis vajavad reguleerimist seoses ühiskonna muutustega kogu Eesti õiguskorras,» põhjendas justiitsminister Urmas Reinsalu.
MTÜ Eesti Pagulasabi kirjutas oma Facebooki lehel järgmist: «Huvigruppide kaasamine justiitsministeeriumi moodi: pagulaspoliitika ümarlauale ei kutsutud mitte ühtegi Eesti pagulasorganisatsioonide esindajat ehk inimesi, kes reaalselt igapäevaselt pagulastega kokku puutuvad ja neid abistavad. Selline suhtumine justiitsministeeriumi poolt on lubamatu ning ei ole kooskõlas hea õigusloome tavadega.»
Eile justiitsministeeriumis toimunud ümarlaual osalesid justiitsminister Urmas Reinsalu, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ning haridusministeeriumi, õiguskantsleri kantselei, inimõiguste instituudi, naisühenduste ümarlaua, lastekaitse liidu, Eesti kirikute nõukogu ja islamikogukonna esindajad. Kohtumisel lepiti kokku reeglid ja peamised põhimõtted, mille alusel siia saabuvad pagulased Eesti ühiskonda lõimuda võiks.
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ütles ümarlaual, et Eesti ühiskond peab tegema järeldused mujal Euroopas toimuvatest kultuuride vahelistest konfliktidest ning nende ennetamiseks kehtestama oma reeglid. «Elame avatud maailmas ja kõik see, mis on Euroopas, jõuab varem või hiljem ka Eestisse. Seepärast on meil kohustus ennetavalt sisserändega seonduvad probleemid omakeskis läbi arutada ja vajadusel ka vastavad reeglid kehtestada,» ütles Tsahkna. «Need reeglid peavad austama inimeste eneseväärikust ja põhiõigusi ning välistama ekstremismi, millega Euroopa täna hädas on,» rõhutas minister.
Sotsiaalkaitseminister pidas oluliseks, et meie enda arvamusliidrid ei sildistaks pagulasteemadel peetavat debatti kui destruktiivset ning passiivset minevikuihalust või asendustegevust. «Kogu Euroopa ja ka Eesti tuleviku üheks suurimaks väljakutseks on sisserände ja sellega seonduvate teemadega hakkama saamine,» ütles minister.