Oki raport soovitab uut kõrgharidusreformi

Gunnar Okk. Foto: Toomas Huik

Eesti ülikoolid tuleks koondada kolme keskusse, lõpetada õppekavade dubleerimine ning asendada tasuta kõrgharidus koolituslepingute süsteemiga, soovitab Gunnar Okk oma täna avaldatud raportis. 

Täna teadus- ja arendusnõukogule (TAN) tutvustatud raporti esimene soovitus on läbi viia laiaulatuslik kõrghariduse ja teadustegevuse reform, mille käigus koondataks Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste õppe- ja teadustegevuse kahte keskusesse Tallinnas ja ühte keskusesse Tartus.

Üheks selliseks keskuseks ühendataks Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Biokeskus, Tartu Observatoorium, osa Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist (lähtudes kokkusobivatest teadusvaldkondadest ja uurimistööde spetsiifikast), Tartu Kõrgem Kunstikool, Eesti Taimekasvatuse Instituut ja Eesti Keele Instituut.

Tallinna üheks keskuseks ühendataks Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Eesti Mereakadeemia, Lääne-Viru rakenduskõrgkool, osa Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist (lähtudes kokkusobivatest teadusvaldkondadest ja uurimistööde spetsiifikast) ja Tallinna Tehnikakõrgkool ning teiseks keskuseks Tallinna Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja Tervise Arengu Instituut.

Tasuta kõrgharidus tuleks asendada koolituslepingute süsteemiga, kus riik rahastab õpinguid laenuga, mis kustutatakse, kui kodanik töötab teatud aja pärast ülikooli lõpetamist Eestis.

Lisaks soovitab raport vähendada kõrgkoolides õppekavade arvu ja nende omavahelist dubleerimist. Ühte teatud eriala/õppekava või sellega väga lähedast eriala võiks õpetada vaid ühes ülikoolis. Lõpetada tuleks samade või väga lähedaste erialade õpetamine erinevates ülikoolides.

Muuhulgas soovitatakse viia läbi uuring selle kohta, kui palju Eestis saadud bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadiga inimesi (kes ei ole jätkanud õpinguid) on saanud erialast tööd esimese aasta jooksul pärast ülikooli lõpetamist kas Eestis või välismaal. Lisaks uurida, kui suur on nende inimeste palgatase kolm aastat pärast ülikooli lõpetamist. Uuringute tulemuste põhjal kaaluda vastuvõtu olulist vähendamist nendele erialadele, kus tegelik nõudlus tööjõuturul on väike või puudub üldse. Veel tuleks loobuda selliste erialade õpetamisest Eestis, mille õpetamise praegune tase ei vasta tänapäevastele rahvusvahelistele standarditele.

Uus rahastamismudel

Raport soovitab kujundada ümber ka kõrghariduse ja teadustegevuse rahastamismudel. Seejuures tuleks praegune tasuta kõrgharidus asendada koolituslepingute süsteemiga, kus riik rahastab Eesti kodanike õpinguid laenuga, mis kustutatakse, kui üliõpilane sooritab õpingud mõistliku aja jooksul ja töötab teatud aja pärast ülikooli lõpetamist Eestis.

Samuti tuleks raporti soovituste järgi võimaldada igal aastal vähemalt 100 Eesti üliõpilasele õppelaenu, mis kataks õppemaksu ja elamiskulud mõnes maailma tippülikoolis riigile olulisel erialal. Laen kustutatakse juhul, kui üliõpilane on õpingutele järgneva kümne aasta jooksul töötanud Eestis.

Raport leiab ka, et võiks moodustada riikliku fondi, mis rahastaks individuaalsete toetusprogrammidega maailma tippõppejõudude toomist Eesti ülikoolidesse. Samast fondist saaks toetada regulaarselt maailma tippteadlaste, globaalsete juhtimis-, majandus-, poliitika- ja teiste eluvaldkondade arvamusliidrite ja autoriteetide külaskäike Eestisse.

Gunnar Okk esitles täna TANile raportit Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade kohta. Oki sõnul on raport koostatud sõltumatute ekspertide hinnangute põhjal. 

TAN-i liikmed avaldasid põhimõttelist toetust raporti ettepanekutele konsolideerida teadusasutuste ja kõrgkoolide võrku, et vähendada dubleerimist ja õppekavade arvu ning muuta efektiivsemaks teaduse ja kõrghariduse rahastamine.