/nginx/o/2013/10/17/2552822t1ha1be.jpg)
Käesoleval aastal on keskkonnaametile teatatud enam kui kolmesajast huntide poolt murtud lambast ning ligi sajast pruunkarude rüüstatud mesitarust, teatas keskkonnaamet.
Huntide esimesed suuremad ründed on juba toimunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igal sügisel kasvab hundikutsikate väljaõpetamise ja pruunkarude talverasva kogumise tõttu surve karjakasvatajate ning mesinike varale. Rünnete arvud on sarnased paari eelneva aasta samalaadsete näitajatega. Hundid murravad kariloomi peamiselt hilissuvel ja sügisel kutsikate kiire kasvamise ning väljaõpetamise perioodil ning esimesed suuremad ründed, mis sellele viitavad, on juba toimunud.
Keskkonnaagentuuri poolt kogutud seireandmetest selgub, et huntide arvukus on viimastel aastatel Eestis langenud, jäädes suurkiskjate ohjamis- ja kaitsekorralduskavas kokkulepitud 100-200 isendi piiresse.
Keskkonnaamet soovitab kiskjakahjude vähendamiseks ajada kariloomad sügisperioodil ööseks lauta või korraliku piirdega öötarandikku. Lisaks elektrikarjusele aitab kiskjakahjusid vähendada ka karjuste ja karjavalvekoerte kasutamine. Mesilate rüüstamist saab oluliselt vähendada ümbritsedes mesitarud elektrikarjusega.
«Suurkiskjate poolt põllumajandusloomale või mesilale tekitatud kahjustusest peab hüvitamisest huvitatud vara omanik võimalikult koheselt teavitama keskkonnaametit, kes hindab kahju suurust ning teeb otsuse kahjude hüvitamise kohta. Suurkiskjate tekitatud otsesed kahjud hüvitatakse kahjusaaja taotluse ja hindamisakti alusel, kahjusaaja kanda jääb olenevalt rakendatud ennetusmeetmetest omavastutuse osa,» ütles keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
Suurkiskjad hunt, pruunkaru ja ilves on Eesti põlislooduse hea tervise indikaatorid. Karjakasvatuses ja mesinduses tuleb arvestada, et kiskjad püüavad vähese vaevaga oma toidu kätte saada ning seega tuleks see teha neile võimalikult keeruliseks.
«Suurkiskjatega suhestumisel hoidkem meeles meie vanasõna: Hundil on ühe mehe jõud, aga üheksa mehe aru, karul on üheksa mehe jõud, aga ühe mehe aru. Eesti loodushoiu sümbolite ja tegevusprioriteetide hulka kuuluvad nii traditsiooniline põllumajandustegevus kui ka meie elujõulised suurkiskjad,» lausus Talvi.
Tulenevalt looduskaitseseadusest ja kooskõlas Euroopa Liidu regulatsioonidega hüvitatakse põllumajandustoodete esmatootjatele pruunkaru, hundi ja ilvese tekitatud kahjud. Samuti hüvitatakse kulutused, mis on tehtud selliste kahjustuste ennetamiseks rakendatud abinõudele. Eestis hüvitati 2014. aastal suurkiskjate poolt loomakasvatajatele ja mesinikele tekitatud kahjusid kokku 144 334 euro ulatuses. 2014. aastal teostatud kiskjakahjude ennetustööde kulutusi hüvitati ligi 41 000 euroga. Kiskjakahjude ennetustööde hüvitamise taotlemine ja maksmine on aasta-aastalt kasvanud.