/nginx/o/2015/06/10/4172343t1h50c2.jpg)
/nginx/o/2009/08/07/218181t1ha603.jpg)
Maanteeamet kaalub traagiliste liiklusõnnetuste vähendamiseks piirkiirust alandada 80 kilomeetrini tunnis. Postimees küsis ralliradadel ja ka maanteedel oma sõidukogemusi peensusteni lihvinud autojuhtidelt, mida nad sellest mõttest arvavad.
Kas 80 km/h on parem kui 90 km/h? Oma arvamusi jagavad rallisõitja, kiirusekummardaja ja kogenud transpordiettevõtja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sirje Potisepp - 2010. aasta parim naisrallisõitja
/nginx/o/2009/08/07/218181t1ha603.jpg)
Tegemist on väga mõistliku ideega, kuid piirkiiruse alandamine peab olema põhjendatud. See peaks toimuma teepõhiselt ning baseeruma konkreetse tee kvaliteedi hindamisel.
Teiseks on oluline kehtestatud piirangute täitmist ka pidevalt kontrollida, märkide teeäärde panemisest ainuüksi ei piisa. Tänapäeva autod tehakse niivõrd heade ja mugavatena, et sageli ei pane juht kiiruse ületamist tähele ning piirkiirus saavutatakse ootamatult. Kindlasti mängib siinjuures rolli ka juhtide hajameelsus.
Toetan piirkiiruste alandamist, kuna enamus Eesti autojuhte hindavad oma võimeid üle ning sellest tulenevalt on Eesti teedel ohtlik sõita. Eile tekkis mul Peterburi maanteel, mis on väga korralikult välja ehitatud ja remonditud tee, selline tunne, et minust lihtsalt sõidetakse üle. Seda isegi siis kui ise veidi lubatust kiiremini sõidan.
Kindlasti tuleks senisest rohkem tähelepanu pöörata ka sellele, et teetööde piirkondades ei peeta kehtestatud piirkiirustest kinni.
Eesti teed muudavad ohtlikuks pidevad möödasõidud ning üksteise vahel sõelumine. Lisaks on meie teed olukorras, kus juht võib ootamatult sattuda treppis teelõigule. See kohutab roolisolijat ning võib ohu tekitada.
Praegu pole meie liikluskultuur suurteks kiirusteks veel valmis. Kui vaadata näiteks Soomes toimuvat, siis seal on rikkumisi palju vähem kui Eestis ning autojuhid on reeglina väga distsiplineeritud. Kui meie liikluskultuur sinnamaani jõuab, võime mõelda kiiruste suurendamisele.
Loomulikult ma ei arva seda, et ilusa ilmaga sobivate teeolude korral ei võiks 80-st veidi kiiremini sõita ning ma ei usu, et ka maanteeamet nii mõtleb.
Lembit Põder – rahvusvahelise transpordiettevõtte L & P Transport juhatuse liige
Leian, et kiirusepiirangute alandamine ei ole sobiv viis õnnetuste ärahoidmiseks, sest see põhjustab rohkem möödasõite. Möödasõidud tekitavad aga liiklusohtu.
/nginx/o/2015/08/25/4419533t1h913c.jpg)
Kiirus iseenesest pole õnnetuste põhjustajaks – sellel sobival teel on kiire sõit ohutu. Näiteks Saksamaal ei ole kiirteedel üldse kiiruspiiranguid ning kiirused on suuremad kui 200 km/h ning sellest hoolimata ei juhtu seal õnnetusi rohkem kui Eestis. Ka teiste riikide headel teedel on lubatud märkimisväärselt suuremad kiirused, kui Eestis. Liiklusohutus on seejuures suurem.
Kui rääkida Eesti liikluskultuurist, siis kiirusepiirangute alandamine seda ei muuda. Kui autojuht on joobes, ületab ta sõltumata kehtestatud piirangust kiirust mitu korda. Selliste isikute pärast ei peaks alustama niigi madalate kiirusepiirangute edasist langetamist.
Seega leian, et ka näiteks Tallinn-Tartu maantee neljarealisel lõigul võiks lubatud kiiruse tõsta kuni 160 kilomeetrini tunnis.
Liiklusohutust saab suurendada teede paremasse seisu viimise ning kiirteede ehitamise abil. Kiirteede valmimisel tuleks kiirusepiirangud kaotada.
Kaarel Oras - Haapsalu kiirendusvõistluse EDRA Finals 2015 peakorraldaja
/nginx/o/2015/08/25/4419235t1h8e5b.jpg)
Suurematel neljarealistel ning äärtega piiratud maanteedel võiks lubatud sõidukiirus isegi suurem olla. Need teed, mis vastavad korralikele turvanõuetele, seal on 100-110. Kilomeetrine tunnikiirus õigustatud. Iseasi on see, kas see peaks nii olema talvel, kui teede hooldamisega jänni jäädakse.
Üleüldise turvalisuse eesmärgil tavalistel Eesti teedel piirkiirus üle 90 km/h siiski olla ei tohiks, kuid samas ei poolda ma ka lubatud sõidukiiruse alandamist. Liiklusohutuse seisukohast suurt vahet ei ole, kas sõita 80ne või 90nega.
Väikestel maanteedel võib piirkiiruse alandamine olla õigustatud, sest kõik pisikesed teed ei ole alati kõige paremas korras. Suurematel aga peaks lubatud sõidukiirus jääma ikkagi 90 ja 110 piiridesse.
Olen nõus sellega, et inimesed tihti ei adu, kui aeglaselt auto võib seisma jääda.
Margus Murakas – autosportlane, rallisõitja ja rehvifirma Prorehv omanik
Sõidukiirus tuleb valida vastavalt konkreetsetele oludele, olen alati öelnud, et iga õnnetus saab
/nginx/o/2015/08/25/4419255t1h1cbf.jpg)
alguse valesti valitud sõidukiirusest. Samas ei pruugi üldiste kiirusepiirangute langetamine olla otstarbekas.
Leian, et täna on Eestis nii neid teelõike, kus võiks praegu lubatust veidi kiiremini sõita, kuid on ka neid teid, kus kiirust tuleks piirata. Kõige õigem oleks kiirusepiirangud kohandada vastavalt konkreetse tee seisukorrale ning kriitiliselt suhtuda nendesse teelõikudesse, kus juhtub sagemini õnnetusi.
Üldise kiiruspiirangu vähendamine tooks tänase kiire elutempo juures inimestele pigem lisastressi ning usun, et juba praegu suhtutakse sellesse negatiivselt.