/nginx/o/2013/09/05/2281097t1hd676.jpg)
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kindlustuskelmuste arv küll kahanenud, kuid on siiski oluliselt suurem varasematel aastatel toime pandud kelmustest.
Poole aastaga püüti kindlustuskelmustega välja petta 800 000 eurot
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel poolaastal tuvastasid Eestis tegutsevad kindlustusandjad kokku 181 kindlustuskelmust, aastal 2014 oli selleks ajaks teada 234 juhtumit. Muu hulgas tuvastati tänavu neli kelmuse juhtumit, mille hüvitussumma oleks olnud üle 50 000 euro, teatas Eesti kindlustusseltside liit.
/nginx/o/2015/08/25/4418411t1h2d6d.png)
Eesti kindlustusseltside liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul esineb kindlustuskelmust kõige sagedamini seoses liiklusõnnetustega. «Enamasti on üritatud täpsematest asjaoludest ja kahju suurusest luua väärülevaade või pole konkreetset liiklusõnnetust üldse juhtunudki. On ka juhtumeid, kus kindlustusvõtja annab juhtunu kohta valeinfot, suurendades nii kahju suurust,» rääkis ta.
«Näiteks väidetakse, et toimunud liiklusõnnetuses sai vigastada ka mingi muu auto detail, mis tegelikult oli vigastatud eelnevalt,» selgitas Piirsalu, kelle sõnul tuleb keskmisest sagedamini ette ka selliseid kindlustuskelmusi, kus on kindlustuskaitse puudumisel üritatud siiski kindlustusandjalt kahju nõuda. «Näiteks on sõlmitud kindlustusleping alles peale kahjujuhtumi toimumist ja üritatud hiljem väita, et kahju toimus peale seda,» lisas ta.
/nginx/o/2015/08/25/4418417t1h5d07.png)
Kindlustuskelmus on oma olemuselt sarnane mistahes vargusega ning kindlustuskelmused on sagedasti üheks organiseeritud kuritegevuse tegevusvaldkonnaks. Kindlustuskelmuse eest on kriminaalseadustiku järgi ette nähtud rahaline karistus või kuni viie aastane vangistus.
Eesti kindlustusseltside liit (EKsL) on Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav organisatsioon, mis loodi 15. veebruaril 1993. aastal. Liidu eesmärk on esindada oma liikmete ühiseid huve kindlustussektori ja kogu riigi sotsiaal- ning majanduskeskkonna edendamisel. Kõik Eestis tegutsevad kindlustusandjad on EKsLi liikmed ning EKsL on Euroopa kindlustusandjate ühenduse Insurance Europe liige, tehes koostööd Eesti Liikluskindlustuse Fondiga, kuhu kuuluvad liikluskindlustuse andjad.