/nginx/o/2015/05/20/4087805t1h9c81.jpg)
Lääne-Euroopa riigid ei ole erukindral Ants Laaneotsa sõnul võimelised tänapäeval iseennast kaitsma, rääkimata mõne teise riigi kaitsmisest. Püütakse mängida «rehepaplust» USA kulul ning venelased naeravad rahulolevalt, teades kui sümboolsed relvajõud neis riikides on.
«Ukraina andis Nõukogude Liidult päranduseks saadud tuumalõhkepead Lääne survel Venemaale üle ja kahetseb nüüd seda. Leedulased on oma ajaloost pärandanud riigikaitse vajaduse tunnetuse ja teevad jõupingutusi, et saavutada mingisugune võimekus. Leedulaste sõjaväelinnakud on paremas korras kui eestlastel, kuid nad tegid suure rumaluse, minnes 2008. aastal üle kutselisele sõjaväele. Nüüd on see viga õnneks parandatud, ajateenistusele tagasi minnes on Leedu sõjaväe koosseis hakanud suurenema ja järsult suurendati ka kaitse-eelarvet. Lätiga on kurvem lugu,» rääkis Laaneots Tartu ülikooli käitumis-, sotsiaal- ja tervisteaduste doktorikooli korraldatud edukuse teemalisel konverentsil riigikaitsest kommunismist vabanenud riikides.
Läti relvajõud annaks Laaneotsa sõnul ehk brigaadi mõõdu välja. «Ohvitsere on, aga neil pole kedagi kamandada. Olen mitmeid kordi rääkinud olukorrast ka lätlastele endile ja nad on siiamaani mu peale pahased,» ütles ta.
«Venelased on zombistatud»
Taolised faktid meie lähiriikide sõjalisest võimetusest, mis võivad esialgu tunduda naeruväärsena, on konverentsil sõna võtnud inimeste hinnangul tegelikkuses hirmutavad. «Venemaa relvajõudude 2008. aastal alanud pikaajaline reform näeb ette suuri organisatsioonilisi ja sõjatehnikaalaseid muudatusi. Plaan on, et 2020. aastaks peab sõjaväe tehnika vähemalt 70 protsendi ulatuses olema kaasaegne ja see reform on täies hoos,» rääkis Laaneots, kelle sõnul näeb Venemaa uus doktriin ette kahte strateegilist eesmärki.
«Esiteks, taastada kontroll post-nõukogude ruumi üle ja teiseks, saada globaalseks administraatoriks. Luuakse pealetungi- mitte kaitsearmeed, mida näitab uue kaardiväe tankiarmee loomine Eestiga külgnevas Lääne sõjaväeringkonnas. Niikaua kui seal võimutseb KGB tagapõhjaga seltskond, pole mõtet loota muutustele selle riigi käitumises,» rääkis Laaneots, kelle hinnangul on venelased Kremli poolt juhitud infosõjas ära zombistatud.
«Venelased kuulevad ja näevad televiisorist ühte ja sama sõnumit, et USA ja NATO ohustavad nende maad, tahavad lammutada Vene riigi ja saada oma valdusse nende rikkused. Vene mentaliteedi sammastes on aga see, et riik on primaarne, rahvas sekundaarne ja sellest tulenevalt ei ole venelased tundlikud ka suurtele kaotustele sõdades. Muuseas, Ukraina osas keelas Putin isegi neist rääkimise ära,» ütles Laaneots, kelle hinnangul pole ka Eestis elavaid venelasi suudetud ümber kasvatada, sest nemad on samuti Vene meedia mõjuvallas.
Laaneotsa sõnul on kolme Balti riigi edu taga kindel siht ehk integratsioon NATO ja Euroopa Liiduga. «Moskva saab väga hästi aru, et NATO kohalolek on sõnum – siin on NATO territoorium. Neil ei ole tegu eraldi Eesti või Läti või Leeduga, vaid NATO ja ameeriklastega, keda nad ikka pelgavad.»
Meie ise oleme NATO
Rääkides Eesti julgeoleku ja sõjalise võimekuse arendamisest, ütles Laaneots, et see sõltub meie tõhusast enesekaitse võimest, selle pidevast suurendamisest ning NATO üksuste alalisest kohalolekust meie riigi territooriumil. «Sellega tegeletakse pidevalt. Praegune ülesanne on see, et Eestisse tuleb saada püsivalt siin asuv pataljoni lahingugrupp, teiseks on oluline, et Ämari oleks püsivalt tegutsev NATO õhujõudude baas ning kolmandaks, et ehitaksime siin eelpositsioneerimislaod oluliselt suuremale üksusele.»
«Eesti on Lääne-Euroopast eraldatud merega, mis tähendab, et kriisiolukorras, mil aeg on väga limiteeritud, on siia keeruline rasket sõjatehnikat tuua. Norras on eelpositsioneerimislaod terve USA mehhaniseeritud diviisi jaoks, kus on tankid, soomukid, suurtükid ja muu relvastus ning varustus 30 päevaks. Mehi on ju lennukitega võimalik kordades kiiremini tuua kui kogu seda kremplit kriisiolukorras vedada,» selgitas Laaneots, kelle sõnul oleks samuti oluline keskmaaõhutõrje saamine.
«Läbirääkimised käivad ja kõike korraga ei saa, sest kõik ju maksab,» tõdes ta.
«Probleemiks on meie arusaam, et oleme siin õnnetud ja abitud ja nüüd NATO peab tulema ja meid päästma. Me oleme selle suure tiimi üks mängija ja me peame samal tasemel esinema nagu meie partnerid, eelkõige nagu need paremad partnerid, olenemata sellest, et oleme väike riik. NATO pole kuskil kaugel eemal, me ise oleme NATO,» lisas Laaneots.
Eesti vajab veel psühholoogilist tööd
«Eesti tugevuseks on, et oleme väike, kuid okkaline ning meie kollektiivne mõistus on väga hea. Vigu on tehtud, kuid see on omane igale noorele riigile. Ma ei taha üle kiita, lollust tuleb ikka ette,» rääkis Laaneots, kelle sõnul peab eestlane lahti laskma rehepapi mentaliteedist.
«Psühholoogilist tööd tuleb teha, et kaotada suhtumine, et keegi teine las teeb, aga mina hoian ennast ahju taga või põgenen paadiga üle mere. Riik on noor ja see on arusaadav, et 24-aastane ei ole veel täie mõistuse juures, ainult aeg saab meid kasvatada. Kaitsetahet on ja seda näitas ka möödunud aasta, kui Kaitseliitu tuli juurde üle 1000 liikme,» ütles Laaneots.
«Need inimesed, kes ütlevad, et kui midagi juhtub, sõidavad nad siit minema, võivad ära minna, aegsasti,» lisas ta.
«See on täiesti õige, et riigikogus on prioriteediks julgeolek ja riigikaitse, sest kui me sellega ei tegele, siis kõik muu võib ühel päeval ära kaduda või muutuda täiesti mõttetuks. Pisinääklemist, mida siin konnatiigis leidub, ei tohiks olla. Kui kõik vahivad üksteist ja katsuvad üksteisele ära teha, ei jälgi keegi, mida teeb võimalik vaenlane. See on väikeriigi probleem, kes on alles välja tulemas alaväärsuskompleksist,» rääkis Laaneots, kelle sõnul on Eestile heaks eeskujuks olnud Soome.
«Soomlased võtavad riigikaitset täie tõsidusega, Soomes läbib ajateenistuse ligi 80 protsenti kutsealustest ja seda peetakse kohustuseks, auasjaks. Meil ka inimesed ei viili väga, aga probleemiks on noorte tervis, kui kolmandik kukub halva tervise tõttu ajateenistusest välja. Mina loodan siiski noorte peale,» ütles Laaneots.