/nginx/o/2015/07/22/4306367t1h3be7.jpg)
Pagulaste saabumise korral on Eestil õigus ja kohustus keelata näiteks nende kultuuriruumis lubatud ümberlõikamise ja sundabielude tavad, ütles Urmas Reinsalu tänasel pagulaspoliitika ümarlaual.
Ministeeriumis lepiti pagulaste lõimumiseks kokku reeglites ja põhimõtetes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeeriumis toimunud kohtumisel lepiti kokku reeglid ja peamised põhimõtted, mille alusel siia saabuvad pagulased Eesti ühiskonda lõimuda võiks, vahendas ERRi uudisteportaal «Aktuaalset kaamerat».
«Eestil on õigus oma reegleid kehtestada nagu me õigeks peame ühiskonnana. Teemade ring on väga lai, see puudutab haridusküsimusi, see puudutab seda, et meil ei tekiks teatud segregatsiooni, millest võib esile kerkida ekstremism ja äärmuslik sallimatus,» kommenteeris justiitsminister Urmas Reinsalu.
«See puudutab muu hulgas ka küsimust, mis on seotud äärmuslike tavadega, mille suhtes me ütleme Eestis, et see ei ole lubatud ja see peab olema karistatav,» lisas Reinsalu, tuues näiteks naiste ümberlõikamise või sundabielud.
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ütles täna justiitsministeeriumis toimunud pagulaspoliitika ümarlaual, et Eesti ühiskond peab tegema järeldused mujal Euroopas toimuvatest kultuuride vahelistest konfliktidest ning nende ennetamiseks kehtestama oma reeglid, vahendas sotsiaalministeerium Tsahkna öeldut.
«Elame avatud maailmas ja kõik see, mis on Euroopas, jõuab varem või hiljem ka Eestisse. Seepärast on meil kohustus ennetavalt sisserändega seonduvad probleemid omakeskis läbi arutada ja vajadusel ka vastavad reeglid kehtestada,» ütles Tsahkna. «Need reeglid peavad austama inimeste eneseväärikust ja põhiõigusi ning välistama ekstremismi, millega Euroopa täna hädas on,» rõhutas minister.
Sotsiaalkaitseminister pidas oluliseks, et meie enda arvamusliidrid ei sildistaks pagulasteemadel peetavat debatti kui destruktiivset ning passiivset minevikuihalust või asendustegevust. «Kogu Euroopa ja ka Eesti tuleviku üheks suurimaks väljakutseks on sisserände ja sellega seonduvate teemadega hakkama saamine,» ütles minister.
Tsahkna pidas oluliseks eesti keele õpet ning kohanemisprogrammide reaalset toimimist, kuna see aitab siia elama asunud inimestel paremini hakkama saada, leida tööd, saada parem haridus ja seeläbi ühiskonda sulanduda.