/nginx/o/2010/08/19/419803t1h2150.jpg)
1. jaanuaril võtab Eesti Lätilt üle Balti Nõukogu eesistujamaa koha.
Eestist saab Balti Nõukogu eesistuja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisminister Urmas Paet rõhutas Riias Balti Nõukogu istungil, et Eesti peamised prioriteedid eesistumisel on teadmistepõhise majanduse arendamine, energiajulgeoleku suurendamine ning energia- ja transpordiühenduste loomine, teatas välisministeerium.
Energiajulgeolekust kõneldes rõhutas Paet Balti elektrituru loomise tähtsust osana ühisest Balti-Põhjala elektriturust. «Sellele aitaks oluliselt kaasa Nord Pool Spoti laienemine Lätti ja Leetu. Samuti on vajalik kehtestada ühine regulatsioon elektriimpordile nii-öelda kolmandatest riikidest, et vältida turumoonutusi ja tagada elektrituru tõrgeteta toimimine,» rääkis Paet.
Samuti tuleb ministri sõnul jätkata tööd ühise gaasituru loomiseks ja gaasitarnete mitmekesistamiseks.
Energiaühenduste loomise ja tarnete mitmekesistamise kõrval on Paeti sõnul sama tähtis tegeleda ka piirkondlike transpordiühenduste projektide, eelkõige Via ja Rail Balticaga. «Transpordiühendused ja transiit on Eesti, Läti ja Leedu jaoks elutähtis küsimus. Rongiühenduste taastamine esmalt Tallinna ja Riia vahel ning sealt edasi Kesk-Euroopasse on vajalik üha tempokama globaliseerumise taustal,» lausus Paet.
Teadmistepõhise majanduse arendamine on välisminister Urmas Paeti sõnul vajalik kogu Euroopa Liidu konkurentsivõime tõstmiseks ning on seega kindlasti ka Eesti, Läti ja Leedu huvides. «Nii Balti kui ka Põhjala riigid peavad leidma võimalusi, kuidas kõige paremini rakendada oma innovaatilist potentsiaali ning edendada koostööd uuenduslike ideede väljatöötamisel ja rakendamisel,» märkis Paet.
Ta rõhutas Eesti, Läti ja Leedu koostöö olulisust Euroopa Liidu digitaalse siseturu arendamises. «Digitaalsed lahendused kätkevad erakordseid võimalusi. Usun, et Euroopa Liidu digitaalse ühisturu puudumine on seni olnud peamine liidu konkurentsivõimet pärssiv tegur,» lausus Paet, kes usub, et koos Põhjamaadega on Eestil potentsiaali olla teerajajaks Euroopa Liidu viienda põhivabaduse – digitaalse vabaduse kujundamisel.