/nginx/o/2009/05/15/179877t1hdd37.jpg)
Pädaste ülemkokk Peeter Pihel testis ühes Eesti Ekspressi ning kodustatud metsseaga, kas Muhumaal riigikogu liikme Imre Sooääre mõisa aias kasvab maavarana trühvleid.
Pädaste ülemkokk käis koos metsseaga trühvleid otsimas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Testgrupi peaspetsina toodi Pädaste mõisaaeda, kus Rootsi trühvlikoerad nädal tagasi suure avastuse tegid, trühvleid leidma Läänemaalt perenaise Ande Arula Ranna rantšost pärit puhastverd kodustatud metssiga Irma, kirjutab Meie Maa.
Irma oli testijate teadlik valik, sest trühvlivärki jagavat ainult emased sead, kes arvavad, et see on isase sea suguhormoonide lõhn.
Ülima rahuloluga lõppenud päev Pädaste pargis kujunes Irmale kõvaks kündmiseks ja murukamara hekseldamiseks, ent Peeter Pihelile ja lehetöötajale notsu leitud maiuspaladest ei pajatanud.
Pihel rääkis Meie Maale, et testi näol oli tegemist algusest lõpuni naljaga pooleks ettevõtmisega, kuna tegelik elu näitavat, et metssiga, kes pole iial trühvlilõhna tundnud, sellega esmakordselt kohtudes ei hullu - sama kehtivat ka trühvli ja inimese puhul. «Kui pakkuda inimesele trühvliga maitsestatud toitu, ei pruugi see talle esmakordselt üldse meeldida või suupärane olla.»
Pädaste kasutab oma köögis maitseks Gotlandi trühvlit, mis on kohutavalt intensiivse maitse ning põrgulikult kallis seen - kahe ämbritäie väärtus on miljon krooni. «Me ei suru trühvlit inimestele peale, vaid riivime seda lauas toidule, rääkides temast juttu juurde,» osutas Pihel.
Rootsi trühvliteadlane Christina Weden Uppsala ülikooli juurest ja Gotlandi parimad trühvlispetsid Ulla Berglund ja Jane Ekström käisid Saare- ja Muhumaal koos koerte Maggi ja Darwiniga nädal tagasi ning leidsid trühvlimugulaid mitmel pool Saaremaal ja Muhus, Pädaste pargis samuti.