:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2015/07/31/4337549t1hd7b9.jpg)
Põllumajandusministeeriumi avalikult õhku paisatud kahtlus, et loomsete jäätmete käitlemise riigiettevõte AS Vireen vassib arvetega, on tekitanud paksu verd ja loonud pinnase spekulatsioonidele.
Vireenis askeldasid valearve kahtluse pärast audiitorid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taasiseseisvumispäeval askeldasid Vireenis audiitorid.
«Küsitleti inimesi ja viidi kaasa dokumendid,» nentis Väike-Maarjas tegutseva ASi Vireen juht Rait Persidski. Ta peab endiselt süüdistust, justkui oleks Vireen kirjutanud arvele kordades suurema koguse, kui reaalselt Tartumaal Rämsi külas mobiilses seapõletis hävitati, lapsikuks.
/nginx/o/2015/08/04/4345535t1h2c33.jpg)
Persidski kinnitusel hävitati 31. juuli õhtust 1. augusti õhtuni kohapeal umbes 23 tonni katkusigu, ehkki põleti tõrkus. Ministeerium peab reaalseks, et kohapeal jõuti hävitada vaid viis tonni.
Süüdistaja, maaeluminister Urmas Kruuse ei avalda, mis summa arvel oli, ega tea hetkel enda sõnul sedagi, mis oli Vireeni eesmärk. «Ma pean tunnistama, et ma küsisin endalt samasuguse küsimuse – mis oli nende mõte sellist arvet esitada.»
Sigade hävitamine põletis ilmselt kallim
Ka ei tea Kruuse praegu, kas ja kui palju on sigade hävitamine põletis kallim kui Väike-Maarjas kohapeal ehk kas riik maksab Vireenile rohkem, kui korjused hävitatakse põletis.
«Nad on väitnud, et teatud tingimustel on kulukam põletada mobiilses põletis, aga meid huvitab ennekõike see, miks esitati selline arve, kui meie hinnangul tegevust sellises mahus ei toimunud,» ütles Kruuse ja lisas, et tegemist on riikliku aktsiaseltsiga ja igasugune kasu jääb nagunii riigile. «Raha liigub ühest taskust teise, aga oluline on, et arved riigiasutuste vahel oleks õiged.»
Persidski sõnul oli töö tellijaks veterinaar- ja toiduamet (VTA). Kruuse kinnitas, et kahtlane arve esitati just VTA-le. Ameti juht Ago Pärtel aga kommentaare ei jaga, kuna on päevast, mil ministeerium kahtlustega lagedale tuli, hoopis haiguslehel.
/nginx/o/2015/07/31/4337395t1he131.jpg)
Testisid ministeeriumi käsul
Kas Ago Pärtel vastutab ka kuidagi selle arve eest? «Me tahaksime igakülgselt informatsiooni koguda, et anda mingi adekvaatsem hinnang. Ülejäänud asjad võivad olla meie emotsionaalne spekulatsioon ja sellepärast on mul keeruline praegu vastata,» vastas Kruuse.
Kogu loo teeb kummalisemaks see, et Persidski väitel ei olnud põleti kasutamine üldse Vireeni ega VTA ettepanek, kui selgus, et hukatakse 1186 siga, mis on orienteeruvalt 50-60 tonni. «Meie ütlesime, et see kogus on mõistlik tuua tehasesse,» ütles Persidski.
Mobiilse seapõleti kasutamist olevat aga nõudnud just põllumajandusministeerium.
«Ministeerium ei nõudnud, vaid juhtis tähelepanu, et põletit tuleks testida. Tore, et see põleti seisab õue peal, aga minu arvates oli hädavajalik teada saada, kuidas see põleti töötab,» kinnitas Kruuse. See, kui suur kogus põletis hävitatakse, jäeti Kruuse kinnitusel Vireeni otsustada, kuid kohe algul oli selge, et suurem osa korjuseid tuleb viia Väike-Maarjasse.
/nginx/o/2015/07/30/4334681t1h2bfd.jpg)
«Meil on lubatud loomseid korjuseid vedada – meie autod on spetsiaalselt selleks kohaldatud,» selgitas Persidski.
Ei saagi täpset kaalu teada
Vaidluse teeb veelgi absurdsemaks see, et tegelikult puudub AS Vireenil üleüldse võimalus katkukoldes korjuseid kaaluda enne mobiilse põleti kasutamist. Seega saabki sigade massi arvele märkida umbes.
Kuidas sellisel juhul on üldse võimalik tulevikus õigeid arveid esitada? «Ma saan aru, mis te küsite. Sellega me tegelemegi praegu,» ütles Kruuse, kelle sõnul peavad audiitorid Vireeni külastama ilmselt veel.
Persidski peab kõiki süüdistusi alusetuks ja väidab, et rünnakuteni viib teadmatus. «Selles riigis ei tea mitte keegi, kuidas katk levib.»