Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Intervjuu: Sõpruse Puiestee töötleb poppi ja estraadi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Allan Vainola
Allan Vainola Foto: Peeter Langovits

Muusik Allan Vainola avaldab intervjuus, et ansambel Sõpruse Puiestee teeb uue plaadi ettevalmistusi. Uue plaadi lugusid saab kuulata ka täna Genialistide klubis Tartus – küll ilma saksofonistita, kes kukkus katuselt.


Nagu on teatanud kontserdikorraldaja MoshBookings, esitab Sõpruse Puiestee 22. oktoobril Genialistide klubis Tartus muu hulgas Eesti kuld­aja poppi ja estraadiklassikat, sealhulgas Georg Otsa ja Jaak Joala lauldud laule. Miks neid?

Natuke pean kohe korrigeerima: Georg Otsa lugu me selleks kontserdiks veel ei jõudnud teha. Aga Joala laule on plaanis küll esitada. Need on minu lapsepõlve lemmiklood, mida raadios palju mängiti, kui ma käisin lasteaias ja mida ma siis ka ise laulsin. Nii et – nostalgia. Need ei ole väga tuntud lood, vaid pigem sellised, mida keegi enam eriti ei tea. Üks on «Tantsulaul» ja teine on «Sinuga koos».

Kuidas need sobituvad Sõpruse Puiestee senisesse loomingusse?

Niisugused lood sobivad meile selles mõttes, et Puiesteel on olnud läbi aegade põhiliselt kaks laulukirjutajat, Mait Vaik ja mina. Mait on rohkem elektroonika- ja arvutimees, mina aga olen põhimõtteliselt naturaalmuusika ja kitarrimees, ühesõnaga rokimees.

Et oleme lugusid kirjutanud paralleelselt, siis on Puiestee ajanud kahte rida. Sealhulgas on pisut sees ka estraadilikkust, näiteks lugudes «Kaks meest» ja «Hüvasti, Tallinn!». Ja veel – pooled Puiestee liikmed on olnud piirivalveorkestris ja nendega on mõnus kunagisi pop- ja estraadilaule esitada, see kõik kõlab väga ehtsalt.

Puiestee alustas rohkem elektroonilise bändina, aga on nüüdseks liikunud elavama muusika poole. Aastaid on tehtud tööd ja pillimehed mängivad väga hästi kokku, on isegi nii, et Puiestee kontserdid on palju paremad kui Puiestee plaadid.

Milliseid puhkpille saab kuulata kontserdil ja kas nende helisid kõlab ka kavandataval plaadil?

Saksofon on bändis olnud algusaegadest. Et plaadile on mõte panna 1960. aastate poplugusid, milles kõlas algselt palju puhkpillipartiisid, siis meie kitarrist, süntesaatorist ja saksofonist nüüd nende esitamiseks päris ei piisa. Seepärast on kaasatud ka trompet.

Aga Tartu kontserdile ei saa trompetist tulla, sest ta elab Soomes. Saksofonimängija kukkus aga mõni nädal tagasi katuselt alla ja murdis endal igasuguseid asju ära. Nii et puhkpille Tartusse ei lähe.

Mis veel on plaanis plaadile panna?

Uuel plaadil kõlab maksimaalselt kolm popi- ja estraadiklassika lugu, mis aga ei ole siiski otseselt koopiad, vaid ikka meie oma käsitluses, koos meie traditsioonilise elektroonikaga. Ja plaadile tuleb ka meie uut loomingut, mida me jätkuvalt teeme. Nende hulgas on kevadel ja suve algul raadiotes mängitud «Planeetidegi vahel kehtib raskus».

Kontserdil mängime viit uut lugu, mis plaadile lähevad, ja mängime just selle mõttega, et need stuudios ägedamalt kostaksid.

Intervjuu Allan Vainolaga valmis koostöös Tartu Tamme gümnaasiumi abituriendi, ansambli Badass Yuki liikme Mart Aviga, kes oli 20. oktoobril kultuurireporter Raimu Hansoni töövari.

Tagasi üles