Kuidas on see võimalik? Eestis on hukatud üle 15 000 kodusea, Lätis vaid 55

14. augusti seisuga on Eestis kolmandas piirangutsoonis 130 seakasvatajat, kellel on kokku umbes 80 000 siga. Roosa ehk teine tsoon näitab piirkondi, kus metssigadel on avastatud seakatk. Sinine ehk esimene tsoon tähistab puhvertsooni. Hall värv tähistab alasid, millel pole katkuga seost (EL riikide puhul). Foto: Euroopa Komisjon

Läti toidu- ja veterinaarameti andmetel on lõunanaabrid hukanud seakatku tagajärjel sel aastal vaid 55 kodusiga, Eestis ulatub see number üle 15 000, ekspertide hinnangul tuleneb erinevus eestlaste võimetusest bioohutusmeetmeid efektiivselt rakendada.

Kuna haigust edasikandvaid metssigu on Lätis ja Leedus sama palju kui Eestis, leidis Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi nakkushaiguste osakonna juhataja Arvo Viltrop, et Eestis ei suudeta katku levikut tõkestavaid bioohutusmeetmeid piisavalt efektiivselt rakendada. «Fakte vaadates on selge, et me saame oluliselt halvemini hakkama kui lätlased ja leedulased, mulle jääb selline tunne, et me kas ei oska või ei taha asjaga piisavas mahus tegeleda,» sõnas Viltrop.

Viltropi arvates võib lätlaste suurem efektiivsus tuleneda sellest, et nendeni jõudis seakatk oluliselt varem ning seetõttu omavad lõunanaabrid pikemat kogemust taudiga võitlemisel. «Läti ja Leedu said oma vitsad kätte kohe kui epideemia nendeni jõudis,» märkis ta. «Kuna haigus meid pikka aega mingi ime läbi ei puudutanud, siis jäime just kui unelema ega võtnud ennetavalt vajalikke meetmeid tarvitusele,» märkis ta. «Ma loodan, et nüüd kui esmane šokk on üle elatud, õpime ka meie,» lisas Viltrop.

Läti toidu- ja veterinaarameti direktor Edvins Oslevskise sõnul avastati eelmisel aastal ka Lätis suurematest farmidest 32 katkukollet, mille tulemusena hukati 583 siga. Pärast seda kehtestati kõikidele seakasvatajatele väga ranged bioohutusnõuded, mida Toidu- ja Veterinaaramet pidevalt kontrollib.  «Ligi 88 protsenti meie farmidest on sellised, kus kasvab alla kümne sea, ka nemad peavad suurfarmidega võrdsetel alustel järgima väga rangeid reegleid,» kinnitas Oslevskis. «Enne esimest haigusepuhangut ei järgitud osades majapidamistes mitte mingeid ohutusnõudeid ning ka seadusandlus ei reguleerinud seda,» viitas ta sellele, et olukord on radikaalselt muutunud.

Tänu radikaalsele olukorramuutusele on Oslevskise sõnul katku levik Lätis peatunud ning farmist farmi pole haigus samuti edasi kandunud.

Eesti veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul põhjusi, miks Eestis on biomeetmete rakendamine olnud ebaefektiivne, alles analüüsitakse. «Praegu on keeruline midagi põhjapanevat öelda, asi võib olla kodusigade populatsioonis ning selle tiheduses,» rääkis ta.

Eksperdi hinnangul ei tulene Eesti ja Läti erinev katkuga võitlemise efektiivsus kasutusel olevatest meetoditest. «Meetmed, mida taudiga võitlemisel kasutatakse, on igal pool samad, Lätis suudavad farmerid bioturvalisuse tagamisega hetkel lihtsalt paremini toime tulla kui meie siin,» ütles Viltrop. Ka Oslevskis kinnitas, et Lätis kasutatavad tauditõrje meetodid Eesti omadest ei erine. «Olen korduvalt oma Eesti, Leedu ja Poola kolleegidega kohtunud, et meetmete ühetaolisus läbi rääkida,» selgitas ta.

Lätlased on kõik katku nakatunud sead hävitanud mobiilse põleti abil.