/nginx/o/2009/01/09/115207t1h6671.jpg)
Kui suuremad riigiasutused ja ülikoolid tõdevad, et kodanikelt eriti ettepanekuid ei saabu, siis peaministrile kirjutatakse palju. Ministeeriumid teisalt rõhutavad, et parim viis inimestel riigile oma ettepanekuid esitada on läbi osalusveebi.
Peaministri büroo: mõned ettepanekud tahaks kohe ellu viia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi- ja haridusasutuste innovatiivsust testinud teadusdoktor Jaak Uibu ja jõudis järeldusele, et suured haridus- ja riigiasutused sageli ei suuda või suvatse sisuliselt vastata keerulisi probleeme puudutavatele kirjadele ega võta tehtud ettepanekuid arvesse. Postimees.ee uuris ministeeriumidelt nende arvamusi kodanike pöördumiste kohta.
Peaministri büroo märkis, et inimestelt ja huvigruppidelt tuleb sageli kirju erinevate ettepanekutega. «Paljud on põhjalikult läbimõeldud ideed, mõned rohkem hetkeemotsiooni ajel kirjutatud,» tõdes peaministri nõunik Henri Arras.
«Palju on ettepanekuid, mida tahaks kohe ära teha. Näiteks tehti hiljuti soovitus kehtestada sotsiaalmaksule lagi – asi, mille suunas liigutakse kindlasti. Või on tehtud ettepanekuid, kuidas hariduse kvaliteet viia lähemale Põhjamaade tasemele.»
Arras lisas, et peaminister ei oota inimeste kaasamiseks vaid inimeste pöördumisi. Ta viitas osalusveebile, aga sageli küsitakse huvigruppide arvamust ise.
«Eesti on piisavalt väike riik, et oma roll on ka nii-öelda silmast-silma kontaktidel. Näiteks kohtub peaminister väga paljude Stenbocki majja ekskursioonile tulnutega või siis hoopis kohtutakse inimestega Eestis ringi sõites. Sellised otsesuhtlemised on peaministri jaoks alati väga tähtsad.»
Ministeeriumid: kaasamiseks on osalusveeb
Sotsiaalministeeriumi üldaadressile laekub umbes seitse pöördumist päevas. Kui paljudel juhtudel on ministeerium inimeste ettepanekutest lähtuvalt mõne uue protsessi, seadusemuudatuse või arengukava algatanud, on ministeeriumi pressiesindaja Jana Rosenfeldi sõnul raske öelda. «Seadusemuudatuste ettepanekuid teevad kodanikud veebis www.osale.ee Sealt on ka selgelt näha, kui palju ettepanekutest läheb töösse,» lisas ta.
Põllumajandusministeerium on aasta jooksul saanud 170 kirja, neist 2 MTÜ-delt. «Nii-öelda kodanikualgatusena käsitletavaid kirju saabub ministeeriumisse suhteliselt harva,» märkis ministeeriumi pressiesindaja Karina Loi.
Ka põllumajandusministeerium peab kaasamisel otsekirjadest olulisemaks osalusveebi. «Näiteks on osalusveebis olnud arvamuste avaldamiseks üleval lemmikloomi puudutav temaatika ning paar aastat tagasi oli seal üleval alkoholi seaduse muutmine, millele ei laekunud kahjuks ühtegi ettepanekut,» tõdes Loi.
«Positiivse näitena võib tuua paari kuu taguse situatsiooni, kus pärast põllumajandussektori tööjõu-uuringu tulemuste avaldamist pöördus meie poole üks kodanik, kes palus ülevaadet vabadest töökohadest põllumajandussektoris. Ministeerium reageeris sellele kohe, korraldades ettevõtetes ja organisatsioonides küsitluse vabade töökohtade olemasolust ja saatis tulemused kodanikule. Loodame väga, et saime inimesele oma infoga abiks olla,» kirjeldas Loi.
Loi märkis, et on tulnud ka ettepanekuid, millele ministeeriumil on väga raske positiivselt reageerida. «Näiteks saatis kevadel üks kodanik kirja, milles ta soovitas riigil saata Islandile põhupalle, et aidata sealseid loomi, kes on väidetavalt vulkaanipursete tagajärjel nälga suremas.»
Kaitseministeeriumile saabub keskmiselt 8 kirja kuus. Pressiesindaja Peeter Kuimet selgitas, et ministeeriumi valitsemisala eripära on selline, et rahuajal puudutab see eelkõige kaitseväelasi, ajateenijaid ja kaitseliitlasi. «See tähendab, et suurem osa ettepanekuid seaduste ja määruste muutmiseks tulevad mitte eraisikutelt, vaid kaitseväelastelt endilt, kuid need tulevad üldjuhul ametlikke kanaleid pidi.»
Olulisemaks erandiks on vaid suhtlemine elanikega harjutusväljade teemadel. Kuimeti sõnul koostatakse nii kaitseväe keskpolügooni kui harjutusväljade arendamise puhul keskkonnamõjude hindamisi ja detailplaneeringuid, mille käigus toimuvad ka avalikud arutelud. Seal kuulatakse ära harjutusväljade ümbruses elavate inimeste mured ja ettepanekud ning nendega arvestatakse.