/nginx/o/2010/10/21/452729t1hee3f.jpg)
Teadusdoktor Jaak Uibu testis riigi- ja haridusasutuste innovatiivsust ja jõudis järeldusele, et suured haridus- ja riigiasutused sageli ei suuda või suvatse sisuliselt vastata keerulisi probleeme puudutavatele kirjadele ega võta tehtud ettepanekuid arvesse.
Uibu hinnangul pole institutsioonide ametnikud lihtsalt piisavalt pädevad keerulisemate probleemide lahendamisel ja see takistab kokkuvõttes kogu Eesti arengut.
Oma katseuuringus saatis Uibu paarikümnele teadus- või riigiasutusele komplitseeritud teemadel põhjalikke selgitustaotlusi ja ettepanekuid. Teemad puudutasid rahva tervist ja maaelu arengut.
«Üldreeglina saabusid seest tühjad vastused,» võttis Uibu tulemused kokku. Mitmed asutused jätsid ka pärast korduvat meeldetuletust vastamata ning mitmed vastasid vaid formaalselt, mõned andsid oma pealiskaudsetes kirjades üksikuid sisulisi vastuseid. Neid asutusi, kes tõesti sisuliselt oleks kirjadele vastanud või kirjast tulenevalt tegutsema asunud, uuringu raames Uibu ei tuvastanud.
«Haridus- ja võimuinstitutsioonidel on ilmseid raskusi sisulise ja formaal-juriidilise vastuse eristamisega,» leidis Uibu. Paraku ei tee sellistel vastustel vahet ka märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus, mis loobki võimaluse laveerimiseks. «Kodanikualgatuse menetlemist blokeerib lõplikult valitsuse määrus «Asjaajamise ühtsed alused», milles seisab: «Asi loetakse lahendatuks, kui /--/ dokumendi saatjale on vastatud»,» tõdes Uibu.
Kõige kurvastavam oli, et üldsõnalisi vastuseid andsid ka ülikoolid. «Ma ei ütleks, et näiteks Tartu Ülikoolil pole jõudu või oskust probleemidega tegelemiseks, aga kui nad ennast ei mobiliseeri selle nimel, mis sellest siis tolku on?» küsis Uibu.
Sisuliste vastuste saamisel põrkus ta uuringu raames veel mitmetele teisejärgulistele takistustele: kummalise väärtusega juurdepääsupiirangute kehtestamine kirjavahetusele, ametnike ebapiisav ametialane ettevalmistus ja kirjavastuste kvaliteedinõuete puudumine õigusaktides.
Arengukavad kilbiks
«Kui taasiseseisvunud Eesti algusaastatel oli puudus strateegiatest ja tegevuskavadest, siis täna takistavad ülepaisutatud arengukavad uute ideede ja ettepanekute introdutseerimist – ametnikud kasutavad neid kavu kilbina uute ettepanekute tagasilükkamiseks,» tuvastas teadusdoktor. «Samas need institutsioonid, kes ei ole otseselt strateegiate väljatöötamisel osalenud, ei tea teistest kavadest midagi.»
«On päevaselge, et kodanikualgatust tõrjuva tööstiili taga on suuresti kinni ministeeriumide sisuline töö ja küllap ka kogu elu Eestimaal,» arvas Uibu.
Tema hinnangul takistab selline ebapiisav oskuspädevus Eesti arengut ja seetõttu pidas ta vajalikuks uuringut riiklikult edasi arendada.
Katseuuring:
* Jaak Uibu saatis «Rahvatervise küsitluse 2008-2009 tulemustest» lähtuvalt pöördumiskirja viie küsimusega Eesti ülikoolidele ja kõrgkoolidele, Tervise Arengu Instituudile, Tallinna linnavõimudele, haigekassale, sotsiaalministeeriumile, kaitseministeeriumile, statistikaametile jt-le. Kirjavahetust peeti Universitase aadressilt posti või e-posti teel.
* Aprillis 2010 toimunud maaeluseminaril püstitatud probleemide ja ettepanekutega pöördus Uibu maaülikooli, põllumajandusministeeriumi, PRIA, peaministri büroo, presidendi kantselei ja riigikontrolli poole. Kirjavahetus toimub Jaak Uibu isiklikult e-posti aadressi kaudu.
* Näiteid vastustest:
1) Kirjaga tõstatatud rahvastikutervise küsimused on äärmiselt olulised. Selles kontekstis paljut olulist käsitleb 2008.a. vastuvõetud rahvastiku tervise arengukava 2009-2020.
2) Tere,
Edastan põllumajandusministeeriumi seisukoha.
Täname maaeluseminari ülevaatliku teksti eest. Seminari ülevaade kajastab teiepoolset arusaama toimunust, mis ei lange meie seisukohtadega kokku. Kuna meie
protokolli ei koostanud, siis me ei pea võimalikuks ega vajalikuks seda protokolli ümber hakata tegema.
3) Teie läkituses tõstatatud teemasid käsitleb Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013. Arengukava ei hõlma mitte üksi põllumajandusliku tootmise, vaid maaelu kõigi valdkondade jätkusuutlikku arendamist-toetamist /--/
4) Peaminister jagab neis väljendatud muret Eesti maaelu pärast ning Vabariigi Valitsus arvestab loomulikult seal esitatud märkuste ja ettepanekutega toetamaks jätkuvalt maaelu. Maaelu teema on Vabariigi Valitsuse jaoks n-ö pidev teema. Maaelu toetamiseks ja hääbumise tõkestamiseks on ka seni võimalusi arvestavalt vägagi palju tehtud, kui mõelda siinkohal kas või «Eesti maaelu arengukavale 2007-2013» ning selles sedastatud põhimõtete ja meetmete rakendamisele.
5) Justiitsministeerium vastas teabenõudele selle kohta, millised õigusaktid motiveeriks või kohustaks valitsusasutusi rakendama kodaniku või institutsiooni märgukirjas taotletud meetmete rakendamist: Valitsusasutusel kohustust ettepanekuid arvestada ei ole.