/nginx/o/2015/08/08/4360461t1h0288.jpg)
Vabaerakond ei usu Kreeka valitsuse valitud suunda ning märgib, et Kreeka üksi sööb kõik abimeetmete taskud tühjaks.
Vabaerakond: Kreeka valitsuse radikaal-sotsialistlik suund on lootust ja usku kustutanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli avaldus 18. augustil 2015.
«Praegu me näeme, et Kreeka üksi sööb kõik ESMi ja EFSFi «taskud» tühjaks. Kui rääkida ESMi 500 miljardist eurost, siis 86 miljardiga ammendab Kreeka sellest väga suure osa, lisaks rõhutaks, et see riik juba on saanud ligi 142 miljardit eurot. Me ei saa mööda vaadata tõigast, et pea kogu stabiilsusmehhanism läheb ühe riigi päästmiseks.
Viis aastat tagasi, kui kiideti heaks Kreeka esimene abipakett, oli lootust ja oli usku, et riik peab kokkuleppetest kinni ja taastub. Võimul oleva Kreeka valitsuse radikaal-sotsialistlik suund on seda lootust ja usku jäägitult kustutanud. Asi on nii suures hukas, et eurotsoonist väljumine ja uus algus oleks parem lahendus. Pigem siis õudne lõpp kui lõputu õudus.
Kreeka väljumine annaks signaali, et kohustuste täitmata jätmisel on tagajärjed ja see aitaks lõppkokkuvõttes kaasa eurotsooni tugevnemisele. Mis on teise poole kaalutlus – selle poole kaalutlus, kellega seob end Vabariigi Valitsus, kes täna taotleb riigikogu heakskiitu vaadeldavale memorandumile? Võib-olla tahetakse vältida Euroopa reputatsioonilist kahju, võib-olla on see mõnede pankade huvides – me ei tea!
Igal juhul on alust kahelda selle plaani jätkusuutlikkuses ning neid kahtlusenoote on avaldanud ka tolle plaani arhitektid Angela Merkelist IMFini. Lisaks läheb Kreeka praegu kavandatud sammudega vastuollu omaenda referendumi tulemustega. Ja nüüd minnakse vägisi muutma välise survega Kreeka sotsialistlikku mõtteviisi, nagu on väljendanud üks käesoleva lahenduse peamisi kriitikuid Otmar Issing.
Memorandumis sisalduvad majandus- ja rahandusreformid on sisult õiged, kuid siiski meenutavad nad hüpet varakeskajast otse töösturevolutsiooni. Niivõrd ulatuslike reformide tegelikku ja kiiret elluviimist praeguses Kreekas, arvestades seniste negatiivsete kogemustega, lihtsalt ei saa uskuda. Me väga kahtleme, kas sellise survega saab välja tõrjuda korruptsiooni, seda igapäevast fakelaki’t, milles Kreeka endiselt on Euroopa meisterriik.
Ja kuidas on võimalik, et Kreeka täidab võetud kohustused ja viib läbi peale pandud reformid ilma, et see tooks kaasa uusi poliitilisi kataklüsme? Vastused puuduvad. Kolmas abipakett ei ole mõistlik rahanduslikult ja ei ole ammugi mõistlik poliitiliselt, sel põhjusel Vabaerakonna fraktsioon hääletas selle vastu.»