Taagepera: mitmekeelsust võiks kasutada tervishoius

Magdaleena haigla polikliinik. Foto: Liis Treimann / Postimees

Tartu ja California Ülikooli emeriitprofessori Rein Taagepera hinnangul pole põhjust nõuda, et kõik teenindajad peavad oskama vene keelt, kuid tervishoius võiks mitmekeelsust kasutada küll.

Taagepera rääkis Postimees.ee’le, et tegelikku mitmekeelsust võiks rakendada seal, kus on mängus tervis ja ohtude vältimine. Ta tõi näite, et Californias saab autojuhieksami kirjalikku testi teha mitte ainult hispaania, vaid ka näiteks armeenia keeles, sest selle hindamiseks piisab arvuti programmist. «Kohustust pakkuda armeenia keelt pole, aga valitseb hoiak, et kui sisserändaja niikuinii tänaval sõidab, siis parem tundku ta ka liiklusreegleid võimalikut hästi,» lisas ta. Samas tõdes Taagepera, et paljud teenused tema kodulinnas Tartus on juba praegu kakskeelsed.

ÜRO rassilise diskrimineerimise kõrvaldamise komitee soovitusi kommenteerides osutas Taagepera asjaolulule, et «Rahvusvaheline konventsioon rassilise diskimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta» mainib vahetegemist rassi, nahavärvuse, sugukondliku, rahvusliku või etnilise päritolu tunnuste järgi, kuid ei maini keelt. Samuti ei räägita seal rahvuslikust või etnilisest identiteedist, vaid ainult päritolust. «Seega on raske näha, kuidas see säte kohaldub sisserändajaile, kes on kehvemas asendis ainult selle pärast, et nad kohalikku keelt ei soovi ära õppida,» viitas Taagepera mitte-eestlastele.

Tema hinnangul on leppe mõtteks vältida olukorda, kus inimest diskrimineeritakse ka siis, kui ta valdab asukohamaa keelt ja peab end sellemaalaseks, kuid ta näeb teist moodi välja või ta vanemad olid muud päritolu.

Ta tõdes, et Eesti huvides on pakkuda tasuta või sümboolse hinnaga keelekursusi.

Postimees kirjutas eile ÜRO komitee soovitusest, mille kohaselt Eesti võiks üle minna kakskeelsele avalike teenuste pakkumisele ning pakkuda rohkem tasuta keelekursusi. Samuti ei peaks määrama trahve keeleseaduse rikkumise eest.