/nginx/o/2015/08/17/4388699t1h2522.jpg)
/nginx/o/2008/12/17/106413t1hadea.jpg)
ÜRO komitee näpunäiteid silmas pidades täiendab justiitsministeerium karistusseadustikku, muutes rassilistel põhjustel vaenu õhutamise seadusega karistatavaks ning keelates Eestis rassistlikud organisatsioonid.
Rassivaenu õhutamise eest saab tulevikus karistada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu on Eesti karistusseadustik rassilise vaenu õhutamise koha pealt lünklik, sest vaenutegevust õhutavateks tegudeks arvestatakse ainult need, millel on rasked tagajärjed. Et ÜRO rassilise diskrimineerimise kõrvaldamise komitee juhtis ka sellele oma viimases raportis tähelepanu, valmistab justiitsministeerium ette karistusseadustiku muutmise eelnõu.
«Täna on paraku veel vara öelda, millal eelnõu kooskõlastusringile saadetakse,» ütles ministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmus eile Postimehele. Eesti sammude kohta ootab ÜRO komitee aruannet järgmise aasta augustiks.
Lisaks soovitab komitee ratifitseerida küberkuritegevuse konventsiooni lisaprotokolli arvutisüsteemide kaudu toime pandud rassistlike või ksenofoobsete tegude kuritegelikuks tunnistamise kohta.
Kõmmuse sõnul ei ole väga paljud riigid lisaprotokolliga täies mahus ühinenud, sest selles nähakse väljendusvabaduse ebaproportsionaalset kitsendust. Lisaprotokoll tunnistab seadusega karistatavaks interneti teel levitada või muidu avalikuks teha igasuguse kirjaliku materjali, pildid, ideed ja teooriad, mis toetavad, edendavad ja õhutavad viha, diskrimineerimist ja vägivalda kas üksikisiku või inimeste grupi suhtes, kui need põhinevad rassil, nahavärvil, põlvnemisel või rahvusel või etnilisel päritolul, samuti usul.
«Eesti on lubanud lisaprotokolli ratifitseerimist kaaluda, kuid otsust selle kohta, kas ja millises mahus lisaprotokolliga liitume, veel vastu võetud ei ole,» rääkis Kõmmus.
Ka soovitab ÜRO Eestil lisada karistusseadustikku sätte, mis tagaks, et etnilise, rassilise või usulise viha motiivi arvestataks kriminaalmenetluses raskendava asjaoluna.