Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Uuring: internetikommentaaride kirjutajate hulk on aastatega langenud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Internetikommentaaride kirjutajate ja neid regulaarselt lugevate inimeste hulk väheneb aasta-aastalt, selgub Avatud Eesti Fondi tellitud ja uuringufirma TNS Emor läbi viidud netikommentaariumi uuringust.

Uuring näitab, et kommentaaride kirjutajate hulk on aastatega märgatavalt langenud – kui aastal 2013 kommenteeris online-meedias avaldatud artikleid 18,7 protsenti kõigist internetikasutajatest, siis käesolevaks aastaks on kommenteerijate arv kahanenud 11,8 protsendini.

Samuti toob uuring välja tõsiasja, et kommenteerima on jäämas pigem need, kes teevad seda aktiivselt ja pidevalt: 26,3 protsenti kommentaaride kirjutajatest on seda teinud viimase nädala jooksul ning see on ühtlasi kolme aasta kõrgeim tulemus.

Niisamuti on vähenenud kommentaaride lugejate hulk. Möödunud aastal oli kommentaare lugenud 61,5 protsenti internetikasutajaist, tänavu on lugejate hulk langenud juba 52,5 protsendile. Mullust suuremat lugemishuvi saab selgitada lahvatanud ja palju kõneainet pakkunud Ukraina kriisiga, mis võis inimestele anda indu kommentaariumi kasutamiseks.

Sellele võib leida kinnitust ka muutustes kommentaaride lugemise põhjuste osas. Kui mullu loeti kommentaare eelkõige lisainformatsiooni leidmiseks, siis tänavu tunnistavad lugejad, et kommentaarid avardavad artiklis käsitletud temaatikat ning tõdevad, et loevad neid soovist saada teada, mida teised inimesed teema kohta arvavad.

Uuring vaatles ka, kas kommenteerijad eelistavad oma sõnavõttudes jääda pigem anonüümseks või kirjutada neid oma nime all. 2014. aasta uuring näitas väga suurt ehk 62 protsendi suurust nimeliste kommentaatorite osakaalu, mis oli toona ligi kaks korda rohkem kui 2013. aastal. Käesoleva aasta uuring sama mustrit ei järgi. Ehkki oma nimega kommenteerijate hulk on esimese uuringuaastaga võrreldes kasvanud, on huvi omanimeliste kommentaaride vastu siiski järsult langenud 45,7 protsendini. Üheks põhjuseks on kommenteeritava sisu teema, teisalt aga ikkagi kommenteerijate üldine vähenemine; asjaolu, et kommenteerima on jäämas vaid seda aktiivselt harrastavad inimesed.

Avatud Eesti Fondi tellitud uuringu viis AS TNS Emor läbi tänavu 9.–11. juunini. Küsitlusel kasutati CATIbussi meetodit. Uuringu üldkogumi moodustasid Eesti alalised elanikud vanuses 15–74.

Tagasi üles