/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/08/14/4378611t1haf9c.jpg)
Tallinna Ülemiste liiklussõlme ja -tunneli rajanud ASi Merko Ehitus kinnitusel tunneli sissesõidu kohal tekkinud praod endast ohtu ei kujuta.
Ülemiste tunneli praod endast ohtu ei kujuta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olukorda Ülemiste liiklussõlme sõiduteetunneli portaali servaprussis on inspekteerinud tellijast, omanikujärelevalvest, projekteerijast ja töövõtjast koosnev komisjon, mis tõdes, et tähelepanu all olnud pragude näol on tegemist raudbetoonis esinevate ja lubatavatesse piiridesse jäävate mahukahanemispragudega, mis pole konstruktsioonile ohtlikud,» ütles ASi Merko Ehitus pressiesindaja Merit Kullasepp BNSile.
«Mahukahanemispragude teke on betoonile iseloomulik protsess, pragude avanemislaius ei ületa 0,3 millimeetrit, mis vastab kehtivale EC-2 standardile,» kinnitas Kullasepp. «Lisaks ei ole ette näha pragude märgatavat suurenemist, kuna suurem osa betooni mahukahanemisest on tänaseks juba toimunud,» lisas ta.
Kuna tegemist on ilmastikumõjudele avatud konstruktsiooniga ning teede talihooldel kasutatavast soolast tuleneb agressiivne keskkond, on Kullasepa sõnul mõistlik enne talveperioodi saabumist suuremad mahukahanemispraod kui 0,1 millimeetrit injekteerimisega sulgeda.
Tunamullu oktoobris valminud Ülemiste liiklussõlm hõlmab endas 680-meetrist sõiduteetunnelit, kolme kergliiklustunnelit ja 150-meetrist viadukti. Liiklussõlmes on 8,7 kilomeetrit sõidu- ja seitse kilomeetrit kergliiklusteid ning ehitus läks maksma 50 miljonit eurot.