/nginx/o/2010/04/09/346133t1h910e.jpg)
OÜ Citypark Eesti juhatuse liige Margus Risti arvas, et tänane riigikohtu otsus ei puuduta eraparklate tegemist laiemalt.
Citypark: raha küsimine ei tee eramaast parklat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Risti sõnul ei nähtu ajakirjanduses avaldatud infost, kas riigikohtus arutatu kaasuse puhul oli tegemist üldse eraparklaga. «Parkimise eest mingi suvalise hinna eksponeerimine sellest eramaa tükist veel eraparklat ei tee,» ütles Risti.
Peamise erisusena tõi aga Risti välja hoopis selle, et maaomanik ei esitanud kirjeldatud situatsioonis leppetrahvi, vaid tegi protokolli. «Sellel põhjal esitas ta parkijale arve, mille eest viimane keeldus maksmast. Eraparklate operaatorid esitavad aga rikkujatele leppetrahvi. Situatsioonid on võrdlematud ja üldistusi teha ei oleks päris õige.»
Risti leidis, et kogu eraparklate teema on praegu kontekstist välja tõmmatud ja ta uskus, et see Cityparki ei puuduta.
«Cityparki teada on selliseid 1000 krooni-kord-parklaid linnas arvukalt. Eesmärgiks ei tundu olevat maaomaniku soov raha teenida, vaid peletada eemale võõrale (era)maale parkijaid,» lisas ta. «Sissesõidu keelu-ja parkimise keelumärgid erinevates lisatahvli variatsioonides on ennast ammendunud ja ise sõidukijuhtidena näeme igapäevaselt, et nende vastu puudub valdaval enamikul sageli mingisugunegi respekt. Iga täie mõistuse juures inimene mõistab ju, et 1000 krooni kord ei ole tõsine eraomaniku ärisoovist kantud pakkumine. Pigem on see eramaa omaniku appikarje, kuna paljud pargivad ja kõikjal seal pargivad, kuhu vaid autorattaga kannatab sõita.»
Juriidiline täpsus
Risti selgitas, et lepingu sõlmimiseks on vaja pakkumust ehk ettepanekut lepingu sõlmimiseks ja nõustumust sellega. «Cityparki parklates saab parkimistingimuste avalikku väljapanekut parkla sissepääsu ees lugeda pakkumuseks parkida auto teatud tingimustel antud parklas. Autot parkiv isik võtab selle pakkumuse endapoolse nõustumusega vastu, kui ta pargib auto parklasse,» selgitas Risti.
Cityparki parkimistingimustes on sätestatud, et sõiduki parklasse sisenemisel loetakse sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat käesolevates parkimistingimustes ettenähtud tingimustel.
«Seega ilmneb Citypark parkimistingimustest, et leping loetakse sõlmituks alates sõiduki parkimisest. Lisaks on meie parklates täiendav tahvel, mis informeerib muuhulgas, et parkides nõustud parkimistingimustega, mis on seesama juba eespool kirjeldatud olukord, kus teo sooritamisega on nõustumus antud,» selgitas Risti.
Ta tõi teisegi näite - «Võlaõiguslik leping sõlmitakse ka näiteks ühistranspordi kasutamisel. Tekiks siis küsimus, kas nüüd edaspidi hakkab keegi bussi uksel seisma ja kirjalikku lepingut sõlmima? Ilmselt mitte.»
Risti sõnul peitub nende kogemuse põhjal valdava enamuse parkimisvaidluste põhjus tegelikult parkijate väärtustes ja nappides teadmistes oma õigustest ning kohustustest eramaal liigeldes.
Riigikohtu tsiviilkolleegium märkis oma tänases otsuses, et parkimise võimaldamine ei tähenda iseenesest, et parkla omanik ja parkija on sõlminud lepingu. Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse, millega parkla omanikule mõisteti vaidlusalune parkimistasu välja, ja saatis selle uuesti läbivaatamiseks.