/nginx/o/2011/06/07/617278t1hd8dc.jpg)
/nginx/o/2010/10/20/452252t1h5762.jpg)
ÜRO raport andis Eestile soovituse kaaluda avalike teenuste pakkumist kakskeelsena, kuid tegelikkuses saab juba praegu ametnikega nii eesti kui vene keeles suhelda, leiab keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk.
Keeleinspektsioon: raportis avaldatu ei vasta tegelikkusele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Etteheited, mis ÜRO raportis olid, ei ole päris adekvaatsed – nad ei vasta sellele, mida tegelikult inimestele pakutakse. Suure mitte-eestlaste osakaaluga omavalitsustes – Tallinnas ja Ida-Viru omavalitsustes, suudavad ametnikud üldjuhul mitte-eestlastega suhelda ka vene keeles,» selgitas Tomusk Postimees.ee’le.
«Üheski piirkonnas ei ole selliseid probleeme, et riigi või kohaliku omavalitsuse ametnik saadaks inimese minema, kuna ta räägib vene keeles,» lisas ta. Tomusk tuletas meelde, et keeleseaduse kohaselt võib isik ametnikuga suhelda selles keeles, milles nad kokku lepivad.
Ta osutas, et tegelikult on probleem tihti vastupidine: «Ida-Virumaa mõnes omavalitsuses on piiratud võimalus eesti keeles suhtlemiseks.» Samas võib täheldada eesti keele oskuse paranemist. Nii on mitmed asutused hakanud ise eesti keele õpet korraldama, näiteks politseistruktuurid ning Maxima ja Rimi kauplusteketid.
ÜRO raport soovitab keeleinspektsioonil kasutada vähem karistuslikke meetmeid, kuid Tomuski andmetel ongi viimase 3-4 aasta jooksul tunduvalt vähenenud karistuslike meetmete rakendamine ning etteheideteks inspektsioonile pole põhjust.
«Raportis öeldakse, et inimene võib tunda end diskrimineerituna, kui talle ettekirjutus tehakse. Paraku on nii, et mitmed venekeelsed inimesed tunnevad end diskrimineerituna juba siis, kui keeleinspektor nende poole vaatab või kui arutluse alla võetakse, kas peaks keelt oskama või mitte,» märkis ta.
Postimees kirjutas täna ÜRO komitee soovitusest, mille kohaselt Eesti võiks üle minna kakskeelsele avalike teenuste pakkumisele ning pakkuda rohkem tasuta keelekursusi. Samuti ei peaks määrama trahve keeleseaduse rikkumise eest.