Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Margus Tsahkna ja riigikogu põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Kalle Laanet peavad kodakondsuse ja keelenõuete lõdvendamist halvaks ideeks ning ei nõustu sel teemal läbirääkimisi pidama.
Koalitsioonipartnerid ei nõustu kodakondsuspoliitika leevendamisega
Tsahkna sõnul on koalitsioonilepingus kokku lepitud, et kodakondsus- ja keelepoliitika põhimõtteid ei muudeta ja sellest põhimõttest ei kavatse IRL taganeda.
«See, et eesti keelt oskavatel inimestel on võimalik tööturul paremini hakkama saada, on ammu teada. Ja just sellepärast peame keelt mitteoskavatele inimestele võimalikult varakult eesti keele selgeks õpetama, mitte langetama keele- ja kodakondsusnõudeid,» lisas Tsahkna.
IRLi esimehe sõnul on kultuuriministri ettepanek lõdvendada keele- ja kodakondsuspoliitika nõudeid vastupidise mõjuga ning annab signaali, et eesti keelt ei ole vaja õppida. «See on väga vale suund, kuna just eesti keele oskus on aluseks parema töökoha saamiseks,» ütles ta.
Tsahkna tuletas sotsidele meelde aprillis allkirjastatud koalitsioonilepingut, mis sätestab, et kodakondsuseksami ettevalmistamiseks vajalikud eesti keele kursused oleksid tasuta. «Seega tuleb teha tööd, et muust rahvusest elanikud omandaksid Eesti keele kergemini mitte minna mugavate järeleandmiste teed,» lausus Tsahkna.
Kalle Laaneti sõnul on sõnum kodakondsuspoliitika leevendamisest ühiskonnale väga vale signaal
«Leevendades keelenõudeid kodakondsuse taotlemisel, tekitame olukorra, kus meie värsked kodakondsed saavad veelgi vähem aru Eesti ühiskonnas toimuvast või tõlgendavad edastatud informatsiooni vääralt. Selle asemel, et leevendada keelenõudeid, peaks pingutama selle nimel, et motiveerida mitte-eestlasi õppima eesti keelt,» ütles Laanet.
Sotsiaaldemokraadist kultuuriminister Indrek Saar ütles eile, et senises kodakondsuspoliitikas tuleks teha muudatusi ning vajadusel leevendada kodakondsuse saamiseks vajalikke keelenõudeid.