/nginx/o/2013/03/15/1640056t1h654c.jpg)
Austrias Salzburgis astusid täna kohtu ette kaheksa eestlast ja lätlast, kes töötasid arvutipetiste jõugu kasuks ning aitasid neile kätte saada troojaviiruse abil pangakontodelt varastatud raha, kirjutab Kleine Zeitung.
Austrias astusid kohtu ette küberkurjategijate heaks töötanud eestlased
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küberkurjategijad tungisid troojaviiruse abil üheksa ohvri internetipanga kontodele ja varastasid sealt kokku üle 100 000 euro. Täna kohtu ette astunud kaheksa eestlast ja lätlast, vanuses 19-33 eluaastat, aitasid kurjategijatel raha kätte saada, avades selleks Austrias võltsitud dokumente kasutades pangakontod.
Neli kohtualust ei tunnistanud ennast süüdi, kolm tunnistasid süüd ning üks tunnistas süüd osaliselt.
Uurimisandmetel tegutsesid kohtualused niinimetatud «rahamuuladena», aidates organisaatoritel küberkuritegevusega hangitud raha kätte saada. Kohtualused ise troojaviiruse levitamise ning võõrastelt kontodelt raha üle kandmisega ei tegelenud. Süüdistuse järgi avasid kaheksa kohtualust Salzburgis, Viinis ja Grazis võltsdokumente kasutades pangakontod, kuhu küberkurjategijad raha üle kandsid.
Süüdistatav 25-aastane eestlane rääkis täna kohtuistungil, et ta avas Austrias kaks kontot, kuhu talle kanti kaks korda 14 000 eurot. Kontodele laekunud rahast sai ta kümme protsenti endale, ülejäänud raha pidi ta loovutama skeemi organiseerijatele. Eestlase sõnul ta ei teadnud, mis päritolu raha pangakontodele laekus. Ta rääkis, et kontod palus tal avada mees, kellega ta juhuslikult Saksamaal ühes baaris kohtus.
Mees kinnitas prokurör Karin Sperlingi küsimusele vastates, et ta ei oska selle isiku nime nimetada. Kohtualune kirjeldas, kuidas ta sõitis rongiga Salzburgi, kus talle tuli keegi vastu ja viis hotelli. Seejärel käis ta vastutulnud isikuga linnavalitsuses, kus talle vormistati pangakonto avamiseks vajalik elukoht. Mees nõustus, et «tõenäoliselt oli tegemist fiktiivse elukohaga».
End mitte süüdi tunnistanud kohtualuste kaitsjad ütlesid kohtuistungil, et nende kaitsealused on ise ohvrid, keda kurjategijad ära kasutasid.
21-aastane eestlane rääkis kohtus, et tal ei olnud aimugi, et ta millegi ebaseaduslikuga tegeleb ning oma kaaskohtualuseid nägi ta esimest korda alles Austrias eeluurimisvanglas viibides. Samuti väitis ta, et ei olnud raha kuritegelikust päritolust teadlik ning talle öeldi, et pangakontole laekuv raha tuleb auto müügist.
33-aastane eestlane nimetas end kurjategija ohvriks, kellega ta tutvus Eestis. Süüaluse sõnul teab ta ainult seda, et meest kutsutakse Edgarsiks. Kohtualune rääkis, et Edgars ostis talle lennupileti Eestist Austriasse, et ta saaks seal pangakonto avada.
Ükski kohtualune ei osanud või ei tahtnud nimetada küberkuriteo organiseerijate nimesid.
Kohtuprotsess jätkub homme, võimalik, et siis kuulevad juba mõned süüalustest kohtuotsust. Süüdimõistmisel ähvardab neid ühe kuni kümne aasta pikkune vangistus.