Brem ähvardab võlgnikud tänasest veeta jätta

Brem ähvardas võlgnikud kraaniveeta jätta. Foto: Margus Ansu / Postimees

Kuigi pealinna kortermajade ühised veekraanid kuuluvad Tallinna Veele ja abilinnapea Eha Võrgu sõnul ei tohi majahaldur seaduse järgi veevarustust katkestada, ähvardab Brem Kinnisvarahooldus täna siiski võlgnikega
majades vee kinni keerata.

Brem Kinnisvarahoolduse juhataja Risto Mäe sõnul ei ole firmal peale vee kinnikeeramise kahjuks muud võimalust, kuidas võlgnikest korteriomanikelt raha kätte saada. Tema sõnul ei kavatsegi nad Tallinna Veele kuuluvaid kraane puutuda. Vee sulgemiseks kortermajades olevat ka muid mooduseid, kuid neid võtteid ei soostunud ta Postimehele avaldama.

Mäe sõnul keeratakse täna vesi tõenäoliselt kinni eelkõige nendes elamutes, kus on kõige rohkem võlgnikke ja suurimad võlasummad. Tema sõnul ei ole see seaduserikkumine.

«Oleme rääkimas käinud nii linnavalitsuses kui Tallinna Vees,» ütles Mägi. «Meie eesmärk on ikkagi oma raha kätte saada ning majadega kuidagi kokkuleppele jõuda. Kes ikka tahavad meile maksta ja kellega me leiame mingi kompromissi, neil me vett välja ei lülita. Kes aga põhimõtteliselt ei maksa, neil lükkame vee välja.»

Lisaks ähvardas Brem, et peatab ka kanalisatsiooni, üldelektri, prügiveoteenuse ja tänavakoristuse vahendamise.

Tehnika tänav 5 elanik Helja Kirss mainis eile, et maja on Tallinna Veele 14 000 krooni võlgu küll, kuid seda just Bremi pärast, sest inimeste makstud raha ei ole sealt edasi liikunud. 14 korteriga elamus on naise sõnul ka üks pikaajaline võlglane, kes tõesti haldusfirmale ei maksa. Maja otsib praegu endale Bremi asemele uut haldurit.

Tööstuse tänav 2 elanikud Eba Krell ja Voldemar Adler olid imestunud, kui kuulsid, et Brem on nende maja võlglaste hulka arvanud. Vee kinnikeeramise ähvardusest ei teadnud nad midagi. Inimesed maksvat korralikult, ainult ühel elanikul pidavat sellega probleeme olema.

Bremi juht Mägi rääkis, et praegu on Tallinna inimesed haldusfirmale võlgu umbes 35 miljonit krooni ning seda raha ei ole sugugi lihtne kätte saada.

«Põhiline on see, et inimesed kas maksavad võla ära või jõuame kokkuleppele,» ütles Mägi. «Osa majade esindajad on minu juurde tulnud ning oleme maksegraafikud teinud. Mõnel juhul on ka võlgnikud kohale toodud. Püüame ikka inimestest ka aru saada.»

Tallinna Vee avalike suhete juht Priit Koff ütles, et Brem on tõesti esitanud firmale taotluse võlgnikega kortermajades vesi kinni keerata. Veefirma tahab aga Bremilt saada täpsemaid andmeid iga kinnistu võlgade suuruse kohta. Pärast lisaandmete laekumist peab Tallinna Vesi omakorda pöörduma linnaosavalitsuste poole, et saada luba elamutes vesi kinni keerata. Linnavõimul on aega vastamiseks kaks nädalat. Seejärel peab Tallinna Vesi majaelanikele teada andma veevarustuse katkestamisest. Seega ei tohi võlgnikel vett lähipäevil kinni keerata.

Koff kinnitas, et Bremist vabanemiseks tuleb majaelanikel moodustada ühistu, kui seda siiani ei ole tehtud, ning sõlmida siis Tallinna Veega otseleping. Teine võimalus on vahetada majahaldurit.

Ka Tallinna abilinnapea Eha Võrk rõhutas eile, et Brem ei saa vett kuidagi kinni keerata, kuna neile ei kuulu ühtegi kraani ega toru. Küll on võimalik teha Tallinna Veele vastav taotlus.

«Tallinna linn ei ole kindlasti sellega nõus, et kortermajades keeratakse vesi lihtsalt kinni, selleks peab väga kaalutletud põhjus olema,» lisas Võrk.

Ta lisas: «Kui Brem siiski vee ebaseaduslikult kinni keerab, siis ma hakkan uurima, mis edasi teha. Linn ei anna ka Tallinna Veele niisama luba elamutes vee kinnikeeramiseks. Samas ei saa kuidagi õigustada ka seda, et inimesed jätavad vee eest tasumata. Kui on raskusi, tuleb teha maksegraafik.»

Tallinna Vesi on esitanud Bremi pankroti avalduse, mida hakatakse arutama novembris.

Bremi enda võlasaaga
•    Tänavu 9. augustil lülitas Eesti Energia Tallinnas kümnes Bremi hallatavas äri- ja tootmishoones voolu välja, sest elektrivõlg oli kasvanud mitme miljoni kroonini. Järgmisel päeval tasus Brem poole võlasummast ja sõlmis Eesti Energiaga ülejäänud osa tasumiseks maksegraafiku.
•    18. augustil loobus Tallinna Küte pankrotihagist Bremi vastu, kuna firma maksis ära suurema osa ligi 800 000 krooni suurusest võlast. Tasumata osa suhtes lepiti kokku maksegraafik.
•    20. septembril teatas Brem prügifirmale Veolia, et ei suuda prügiveo eest maksta. Võlg on mitusada tuhat krooni.
•    21. septembril hakkas Tallinna Vesi vett kinni keerama kümnes Bremile kuuluvas äri- ja tootmishoones, kuna Brem on veefirmale võlgu üle kümne miljoni krooni. Tallinna Vesi on Bremile teinud pankrotihoiatuse. Kui võlg ei ole 27. septembriks tasutud, järgneb pankrotiavaldus ja asja hakkab menetlema halduskohus. Tallinna Vesi lasi kohtutäituril arestida ka Bremi arved, Brem kaebas asja kohtusse.
•    Tallinna Vee esitatud pankrotiavaldust hakkab kohus menetlema novembris.
-------------------------------

Reinsalu: koduomanike huve tuleb paremini kaitsta

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Urmas Reinsalu hinnangul peab kütteperioodil inimeste kommunaalteenusteta jätmine olema kõige viimane abinõu.

Riigikogu sotsiaalkomisjon vaagis eile sooja-, gaasi-, elektri- või veevarustuse katkestamisega seotud küsimusi ning muu hulgas arutati, kuidas vältida korteriühistute makseraskuste kasvamist nii suureks, et kütteperioodil lülitatakse küte välja, mille tagajärjel kannatavad ka heausksed korteriomanikud, kes on oma kohustused täitnud.

Reinsalu sõnul on probleem mitmetahuline. Esiteks on küsimus tsiviilõiguslik ning puudutab ühistu tõhusat toimimist ja nõuete õigeaegset täitmist. Peale selle on probleemil sotsiaalne, tervisekaitseline ja ehitustehniline aspekt.

«Üldpõhimõtteks jääb, et korteriomanik tasub oma kohustuste eest,» ütles Reinsalu. Kütte väljalülitamine kütteperioodil peab aga tema sõnul olema viimane abinõu ning eeskujuliku maksekäitumisega koduomaniku huvid peavad olema kaitstud.

Reinsalu sõnul tuleb üle vaadata teenuse katkestamisest etteteatamise tähtajad. «Õnneks võttis riigikogu vastu seaduse, millega pikendati kaugkütte väljalülitamise tähtaega seitsmelt päevalt 90 päevale,» märkis ta.
Reinsalu hinnangul on mõistlik teha esilekerkinud probleemidest memorandum ning saata see kõigile osalistele, et kavandada tegevust olukorra lahendamiseks. «Kõige valusam küsimus ongi see, kuidas lahendada probleemseid olukordi nii, et löögi alla ei satuks heausksed inimesed,» lisas ta.

Reinsalu hinnangul tuleks vastavad seadused uuesti üle vaadata ja neid vajadusel täiendada.