/nginx/o/2015/08/10/4366483t1h495d.jpg)
Keskkonnaministeerium saatis täna kooskõlastusele jahieeskirja muudatused, mille kohaselt võib edaspidi pidada metssigadele aasta ringi ajujahti ja küttida ka põrsastega emiseid.
Jahimehed saavad õiguse pidada metssigadele aasta ringi ajujahti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeeriumi kinnitusel on muudatused vältimatud, et piirata metssigade arvukust ja pidurdada sigade Aafrika katku levikut.
Eelnõu järgi võib metssigadele pidada aasta ringi lisaks varitsus- ja hiilimisjahile ka ajujahti. Ministeeriumi selgituse kohaselt ei ole varitsus- ja hiilimisjaht suvel metssigade arvukuse vähendamiseks piisavalt tõhus, sest metssead on ettevaatlikud ning eelistavad liikuda tiheda taimkattega ja võsastunud aladel, kus nende tulistamine on raskendatud ja sageli ka võimatu. «Ajujahti saab korraldada nii, et kütiliin puhastatakse eelnevalt või valitakse selle asukohaks lagedamad alad,» märkis keskkonnaministeerium eelnõu seletuskirjas.
Seejuures ei ole eelnõu järgi enam keelatud küttida põrsastega emiseid. «Üldtunnustatud jahieetika ei luba küttida järglastega emasloomi, kuid metssigade arvukuse kiireks allaviimiseks ja sigade Aafrika katku leviku pidurdamiseks on see hädavajalik,» kinnitas ministeerium.
Jahikoeri võib metsseajahil kasutada alates 1. oktoobrist kuni jahiaasta lõpuni. «Lõastamata jahikoeri aasta ringi metsseajahil kasutada endiselt ei lubata, sest suvisel poegimisperioodil valivad koerad agressiivse metssea asemel enamasti mõne nõrgema jahiobjekti, kelleks võib olla loom liigist, millele jahipidamine on keelatud,» täpsustas ministeerium.
Keskkonnaministeerium saatis määruse eelnõu kooskõlastamiseks põllumajandusministeeriumile, Eesti Jahimeeste Seltsile ja Eesti Erametsaliidule, kelle kommentaare ja ettepanekuid oodatakse hiljemalt homme õhtuks.
Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev mets- ja kodusigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus. Teised loomaliigid ja inimesed seakatku ei haigestu, kuid võivad viirust edasi kanda. Esimene seakatku juhtum diagnoositi Eestis mullu 8. septembril.