Riik valmistab seoses pagulaste Eestisse vastuvõtmisega ette ametnike lähetusi kriisipiirkondadesse, mille eelarve võib BNS-i andmetel ulatuda ligi 700 000 euroni, samas loodab riik kulud katta Euroopa Liidu toetusrahast.
Pagulastega seotud ametnike lähetuskulud võivad ulatuda 700 000 euroni
Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja kohusetäitja Janek Mägi sõnul on Eestil plaan esmalt saata Kreekasse ja seejärel Itaaliasse sideohvitser, kelle ülesanne on korraldada riikidevahelist koostööd pagulaste Eestisse toomisel. Kui siseministeerium ei soovi konkreetseid lähetuskulusid veel välja tuua, siis BNS-i andmetel on riik arvestanud, et sideohvitseri kriisipiirkonda saatmine läheb maksma ligi 100 000 eurot.
Ühtlasi saadab Eesti pagulaslaagritesse mitu niinimetatud löökrühma, kelle ülesanne on valida pagulased, keda Eesti on valmis vastu võtma. «Rühma suurus sõltub konkreetsest situatsioonist, samuti ka rühmade arv,» jäi Mägi napisõnaliseks. BNS-i andmetel ulatuvad löökrühmade lähetuskuluid aga kuni 600 000 euroni ja lisaks riigiametnikele kuuluvad sinna ka tõlgid.
Mägi sõnul sõltuvad lähetuskulud sihtpunktist ning lähetuses oldud päevade arvust. «Lähetuskulud koosnevad sõidukuludest, milleks on lennukipiletid ja kohalik transport, samuti majutuskuludest, sidekuludest ja päevarahadest. Kulude katteallikad ei ole otsustatud,» rääkis Mägi BNS-ile.
Tema sõnul ei ole ametnike lähetuste aega veel paika pandud. «Lähetused toimuvad siis, kui me oleme valmis ja Itaalia ning Kreeka või UNHCR-iga on selleks kokkulepped sõlmitud,» lisas Mägi.