Vabaerakonna esimees Andres Herkel osutas oma tänases erakonna üldkoosolekul peetud kõnes, et Vabaerakonna suund on tänases poliitilises sisuliselt vältimatu.
Herkel: kevadel vastu võetud maksurumalus tuleb tagasi kutsuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie oleme valinud põhimõtteliselt teise tee, mis otsib tasakaalustatud lahendusi, olgu maksupoliitikas, pagulasküsimuses või muudel teemadel. Samas näitame me veendunult ja otsustavalt punast tuld rumalusele, populismile ja sellisele omakasupoliitikale, mida me tunneme erakondade riigieelarvelise ületoitmise nime all,» märkis Herkel oma kõnes.
Herkeli sõnul on Vabaerakond valmis tõstatama terve rea põhimõtteid, mille realiseerimisele võiksid kaasa aidata kõik Eesti erakonnad. «Tuleb tagasi kutsuda kevadel vastu võetud maksurumalus, millesse ka koalitsiooni osapooled ise ei usu, ning töötada selle asemel välja uus, tasakaalustatud ja majanduse arengu eesmärke silmas pidav mudel,» märkis ta.
«Tuleb vastu võtta demokraatiapakett, mis peab silmas liberaalsemat valimiskorraldust, piirab poliitilist korruptsiooni ning lõpetab erakondade võidurelvastumise tagamise riigieelarve vahendite mõõdutu kasutamisega, sealhulgas võlgade garanteerimisega. Tuleb lõpetada ühiskonna teadlik lõhestamine kontraversaalsete teemade nagu kooseluseadus, pagulased jms üledramatiseerimisega ning otsida tasakaalukaid lahendusi,» ütles Herkel.
Ta märkis, et märtsis jäeti Vabaerakond ühtedelt koalitsioonikõnelustelt kõrvale, kuid nüüd spekuleeritakse mõttega, et erakond võiks osaleda järgmises koalitsioonis. «Vabaerakond peab olema valmis, kuid ei tohi ka kaasa minna lihtsakoelise «jookse-viska» mänguga, kus meid püütakse kasutada koalitsioonist välja astumise kilbina, kui sisuline valmisolek senise kartellipoliitika revideerimiseks on napp,» lisas Herkel.
Moodustatakse esinduskogu
Lisaks otsustas erakond täna heaks kiita põhikirjamuudatused, mis võimaldavad luua Vabaerakonna esinduskogu ja määravad selle töö aluspõhimõtted. Esinduskogu eesmärk on ennekõike kujundada erakonna poliitilisi seisukohti, kuid kinnitada ka valimisprogrammid ja valimisnimekirjad ning muud olulised dokumendid.
Vabaerakonna loodavasse esinduskogusse hakkavad kuuluma kõikide piirkondade, aga ka olulisemate programmitoimkondade esindajad, riigikogu fraktsiooni ja erakonna juhatuse liikmed.
Postimees avaldab Herkeli kõne täismahus:
Austatud, Vabaerakonna liikmed!
«Kui Vabaerakonda ei oleks, siis tuleks ta välja mõelda!»
Kõlab suurustlevalt, eriti, kui meenutada, et midagi sarnast ütles kunagi Voltaire Jumala kohta? Jätkem see paralleel siiski kõrvale ning mõtisklegem, millise rolli oleme Eesti poliitikas võrdlemisi lühikese ajaga võtnud.
Ma ei pea siin silmas nn turuosa, mida mõõdavad kaheksa kohta riigikogus või mingi toetusprotsent arvamusküsitluses. Vabaerakonna roll on apelleerida tervele mõistusele, kui maad võtavad äärmused või äärmuslik erakonnaegoism.
Vabaerakonna roll oli ja on «Aru pähe!» ka juhul, kui see on riskantne, sest tähelepanu äratavad ikka äärmused, mis mängivad vastandumisele ja emotsioonidele üleskütmisele.
Meie oleme valinud põhimõtteliselt teise tee, mis otsib tasakaalustatud lahendusi: olgu maksupoliitikas, pagulasküsimuses või muudel teemadel.
Samas näitame me veendunult ja otsustavalt punast tuld rumalusele, populismile ja sellisele omakasupoliitikale, mida me tunneme erakondade riigieelarvelise ületoitmise nime all.
Tulles ideoloogilise enesemääratluse töötoa mängumaale, võiks tõsinaljakalt öelda, et tegelikult oleme just meie «keskerakond», kuna need, kes end Eesti poliitikas Keskerakonnana määratlevad, ei ole seda nime tegelikult väärt. Ja me oleme ka «reformierakond», sest selle nime kandjad pole juba ammu söandanud Eestis tõsiseid ja edasiviivaid reforme teha.
Aga eeskätt oleme me sel maastikul ikkagi «Vabaerakond», sest üle kõige vajab Eesti poliitika loovust, tabude kummutamist ja vaba mõtet. Just ülesehitamise faasis seob «vabaduse» mõiste meid kõige paremini ja meie suurim ühisosa on see, mida tunneme «demokraatiapaketina».
Paljudes muudes küsimustes on eriarvamusi ohtralt, kuid mul on eriti hea meel, et oleme suutnud luua kohati pulbitseva, kuid siiski toimiva diskussioonivälja.
Meie võime üksteise arvamusi aktsepteerida ja samas päris «üle ääre» voolavaid äärmusi korrale kutsuda on erakonnaloome ja küpse kodanikukultuuri väga oluline lähtekoht.
Selle üldkoosoleku peamine mõte on kinnitada põhikirjamuudatused, mis loovad erakonna parlamendi ehk esinduskogu. See on loogiline tähis Vabaerakonna arengus.
Jah, meil on olnud eriarvamusi, kas tegemist on otsustuskogu või mõttekojaga või kas hakatuseks pakutud esinduskogu koosteprintsiip on õige.
Nende vaidluste ägedam ja pimedam pool kipub ka teinekord üle ääre minema, kuid uskuge: see olukord on palju parem kui see, kus valitseb vaikus, sest on vaid üks tõde ja seisukoht või siis ei loodeta ja ei oodata erakonna arengust õieti midagi. Meie tuleme Eesti poliitikasse elusa, edasipürgiva organismina.
Märtsis jäeti meid ühtedelt koalitsioonikõnelustelt kõrvale, aga nüüd spekuleeritakse mõttega, et võiksime osaleda järgmises koalitsioonis.
Vabaerakond peab olema valmis, kuid ei tohi ka kaasa minna lihtsakoelise «jookse-viska» mänguga, kus meid püütakse kasutada koalitsioonist välja astumise kilbina, kui sisuline valmisolek senise kartellipoliitika revideerimiseks on napp.
Küll aga on Vabaerakond valmis tõstatama terve rea põhimõtteid, mille realiseerimisele võiksid kaasa aidata kõik Eesti erakonnad ja mille taha võiks koonduda terve mõistus rahvusliku ühtsuse, võib-olla ka «rahvusliku ühtsuse valitsuse» nimel. Ennetades homset pikemat arutelu visandan siinkohal järgmised põhimõtted:
1. Tuleb tagasi kutsuda kevadel vastu võetud maksurumalus, millesse ka koalitsiooni osapooled ise ei usu, ning töötada selle asemel välja uus, tasakaalustatud ja majanduse arengu eesmärke silmas pidav mudel.
2. Tuleb vastu võtta demokraatiapakett, mis peab silmas liberaalsemat valimiskorraldust, piirab poliitilist korruptsiooni ning lõpetab erakondade võidurelvastumise tagamise riigieelarve vahendite mõõdutu kasutamisega, sealhulgas võlgade garanteerimisega.
3. Tuleb lõpetada ühiskonna teadlik lõhestamine kontraversaalsete teemade nagu kooseluseadus, pagulased jms. üle dramatiseerimisega ning otsida tasakaalukaid lahendusi.
4. Tuleb jääda kindlaks Eesti julgeoleku aluspõhimõtetele, s.h. euro-atlantilisele koostööle, tagada tugev ja professionaalne kaitse- ja välispoliitika. Kõik valitsusvastutust kanda tahtvad poliitilised jõud peavad väljendama ühest hukkamõistu Venemaa tegevusele Ukrainas ja Georgias ning välistama vene kaardi kuritarvitamise sisepoliitikas.
5. Eesti vajab presidenti, kes seisab kõrgemal erakonnapoliitikast. Tegemist võib olla erakonnapoliitikas osalenud seeniorpoliitikuna, kuid kandidaadi esitlemine ühe või teise erakonna kaubamärgina või poliitilise lehmakauplemise objektina ei aita kaasa parima tulemuse saavutamisele.
6. Valitsusliikmed olgu pigem oma ala eksperdid kui partei tagatoa soosikud. Koalitsiooni kiire lagunemine kinnitab ennekõike Eesti praeguse erakonnapoliitika pankrotti ning selles olukorras on kõige parem, kui uus peaminister ei ole ühegi kartellierakonna juht.
7. Vabaerakond on avatud ja vastutustundlik partner kõigile, kes peavad eespool kirjeldatud põhimõtteid poliitilise kriisi lahendamisel oluliseks.
Austatud üldkoosolek, ma lõpetan siinkohal, meil on võimalus avada need teemad diskussioonina homses esinduskogus. Seniks on ehk mõistlik valmistada ette homseks avalduse või pressiteate projekt, kui need lähtekohad on vastuvõetavad.
Aitäh!