Eestis hukkub igal aastal liiklusõnnetustes tuhandeid suuri metsloomi

Liiklusõnnetuses hukkunud metssiga Foto: Elmo Riig / Sakala

Eestis hukkub igal aastal liiklusõnnetustes tuhandeid suuri metsloomi – metssigu, põtru, metskitsi ja hirvi, inimesed saavad metsloomaga kokkukõrges vigastada õnneks siiski harva.

Sõralistest hukkub liiklusõnnetustes aastas kõige rohkem metskitsi, eelmisel aastal kaotas Eesti teedel elu 1412 metskitse ehk keskmiselt 4-5 kitse päevas. Liikluses hukkunud metskitsede arvu järgi võib hinnata, et nende arvukus on viimastel aastatel vähenenud, kuna näiteks 2009. aastal hukkus neid autorataste all ligi kaks korda rohkem – 2457.  2010. aastal hukkus liikluses 2176, 2011. aastal 1164, 2012. aastal 1261 ja 2013. aastal 1128 metskitse.

Metssigade arvukuse märgatavast tõusust Eesti metsades annab tunnistust ka liiklusõnnetustes hukkunud metssigade hulga kasv, eelmisel aastal hukkus Eestis liiklusõnnetustes 570 metssiga ehk keskmisel ligi kaks isendit päevas. Keskkonnaagentuuri tänavusest ulukiseirearuandest selgub, et liiklusõnnetustes hukkunud metssigade arvukus kasvas peaaegu kõigis maakondades, ainsana oli vähenemine Ida-Virumaal.

Kui eelmisel aastal hukkus liiklusõnnetustes 570 metssiga, siis aasta varem oli see number tunduvalt väiksem – 368. Liikluses hukkunud metssigade arv kasvas hüppeliselt eelmisel aastal, varasematel aastatel on sõidukilt löögi saanud isendite arv jäänud 300 ja 400 vahele. 2009. Aastal hukkus liiklusõnnetustes 394, 2010. aastal 329, 2011. aastal 326 ja 2012. aastal 363 metssiga.

Liiklusõnnetuste tagajärjel kaotab Eestis igal aastal elu ka märkimisväärne arv põtru, eelmisel aastal jättis elu 195 autoga kokku saanud põtra. 2009. Aastal hukkus Eesti teedel 188, 2010. aastal 211, 2011. aastal 147, 2012. aastal 177 ja 2013. aastal  202 põtra.

Punahirvi on Eestis võrreldes teiste sõralistega oluliselt vähem ja seetõttu hukkub punahirvi teistest sõralistest oluliselt vähem. 2014 aastal hukkus liiklusõnnetustest 14 punahirve, neist 11 Saaremaal, kaks Lääne-Virumaal ja üks Pärnumaal. 2009. aastal hukkus liiklusõnnetustes kuus, 2010. aastal seitse, 2011. aastal neli, 2012. aastal 11 ja 2013. aastal 15 punahirve.

Keskkonnaagentuuri seirearuanne kajastab vaid liikluses hukkunud sõralisi. Andmed on pärit jahipiirkonna kasutajate esitatud jahindusstatistikast.

Inimesed hukkuvad kokkupõrkes loomaga harva

Politsei- ja piirivalveameti vanemkomissari Riho Tänaku sõnul annavad inimesed politseile metsloomadega juhtunud õnnetustest teada tihti, aga kui inimesed õnnetuses vigastada ei saa, siis edastab politsei info keskkonnaametile ja muid tegevusi teatele ei järgne. Seetõttu ei ole politseil ka detailset ülevaadet kõigist loomadega juhtunud õnnetustest.

«Igal aastal toimub aga kümmekond sellist õnnetust, kus ka inimesed vigastada saavad. Need on enamasti sellised, kus autojuht on looma tõttu teelt välja sõitnud või on inimvigastus tekkinud kokkupõrkel. Näiteks on metsloom paiskunud sõiduki esiklaasi ja inimesed viga saanud,» rääkis Tänak Postimehele.

Viimase kolme aasta jooksul on loomadega juhtunud 45 õnnetuses hukkunud kaks ning vigastada saanud 57 inimest. Eelmisel aastal juhtus traagiline õnnetus Tartumaal, kus sõidukilt löögi saanud metskits paiskus vastu teist autot ning õnnetuses hukkus noor naine. Surmaga lõppenud õnnetus metsloomaga toimus ka aasta varem, kui Jõgevamaal põdraga kokkupõrganud auto kaldus teelt välja kraavi ning juht hukkus.

Tänak toonitas, et kui ükskõik millise liiklusõnnetuse tagajärjel saab inimene viga, siis on kohustuslik sellest politseid teavitada. Kui inimene õnnetuses vigastada ei saa, kuid tekkinud on varaline kahju või hukkunud on loom, siis võib helistada juhiste saamiseks kas politsei infonumbrile 612 300 või töövälisel ajal hädaabinumbrile 112. Kindlasti peaks kontrollima ka oma sõiduki kindlustuse nõudeid – lepingus võib olla kohustus loomaga juhtunud õnnetusest politseile teada anda.

Kõige enam on metsloomi liikvel õhtupoolikust südaööni ja päiksetõusust keskhommikuni. Kõige ohtlikum on loomade ja autoliikluse seisukohast aga hämar aeg, kus silm enam teel toimuvat nii hästi ei seleta ja auto tuled teed veel piisavalt ei valgusta. Seetõttu tuleks kehva nähtavusega teel sõites kindlasti kiirust vähendada, sest see jätab rohkem aega ootamatustele reageerimiseks.

«Sõites teel, mille ääres on loomade eest hoiatavad liiklusmärgid, tuleks olla iseäranis ettevaatlik ning seda tingimata õhtusel ajal ja varahommikul. Ettevaatlikkuseks annab alust asjaolu, et kui auto põrkab kokku metssea, põdra või metskitsega, võib see autosolijatele lõppeda raske vigastuse või surmaga ning enamasti hukkub ka loom,» rääkis Tänak.

Teed ületavat looma nähes võib juht pidada vajalikuks signaali kasutada, kuid see olukorda suure tõenäosusega ei lahenda – nii võib looma ehmatada seisma või ettearvamatus suunas jooksma. Kõige õigem on sellises olukorras võtta kiirus maha või vajadusel ka peatuda, lülitada sisse ohutuled ja oodata, kas esimese looma järel tuleb neid teele veel. Alles siis, kui tee on täielikult vaba, võib kiirust lisada. Kindlasti ei tohi ka viimaste teed ületanud loomade selja tagant signaali andes läbi sõita, sest ehmunud loomad võivad teele tagasi joosta.

Maanteeamet arvestab loomaõnnetusi liiklusohutuse korraldamisel

Metsloomadega juhtunud inimvigastustega õnnetuste kohta peab arvestust ka maanteeamet, mille andmetel juhtus eelmisel aastal kokku 13 inimvigastatuga lõppenud loomaõnnetust, sellel aastal on neid toimunud kolm.

Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernitsa sõnul puuduvad ametil operatiivsed andmed loomadega seotud liiklusõnnetuste kohta, kus inimesed vigastada ei saanud.

«Kui juhtumist häirekeskusele teada antakse, siis info meieni ka jõuab, aga see info eeldab enne analüüsi põhjalikumat töötlemist ja selle põhjal ei saa liiklusõnnetuste arvu kohta adekvaatseid järeldusi teha. Küll aga kasutame saadud infot liiklusohutuse korraldamisel,» rääkis Ernits.

2014. aastal teatati häirekeskusele kokku 2119 loomadega seotud liiklusõnnetusest, millest üle 90 protsenti olid seotud suurulukitega. Käesoleva aasta kohta maanteeametil veel andmeid ei ole.

«Loomaõnnetuste osakaal vigastatute ja hukkunutega liiklusõnnetustest ei ole küll väga suur, kuid loomad teel on liiklejatele siiski selgelt ohtlikud. Maanteeamet hindab iga tee-ehituse objekti puhul, kui suur seal loomaõnnetuste risk on ning vajadusel rakendatakse ennetusmeetmeid. Näiteks lasi maanteeamet rajada Tartu maantee neljarealise osa pikendamisel metsloomade eemalehoidmiseks tara,» rääkis Ernits.

2013. aasta sügisel avati Tallinna-Tartu maanteel Aruvalla-Kose lõigul Eesti esimene ökodukt ehk roheline metsakeskkonda meenutav sild, mis võimaldab metsloomadel ohutult üle maantee liikuda.

Loomadega seotud liiklusõnnetusi aitavad ennetada ka nähtavuse parandamine,  hoiatusmärkide paigaldamine ja vajaduse ka kiiruse piiramine, et autojuht saaks õigeaegselt reageerida.

Metsloomadega juhtub liiklusõnnetusi kõikjal Eestis ning maanteeameti andmetest ei joonistu välja konkreetseid piirkondi, kus loomadega õnnetusi sagedamini juhtub.