:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2015/08/05/4347991t1hc359.jpg)
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sõnul on inimeste seas levinud müüt pagulastele makstavatest suurtest toetustest, mis ei vasta tõele.
Tsahkna: jutud pagulaste suurtest toetustest on müüt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Liiguvad jutud müstilistest summadest, mida pagulased saavad. See ei vasta tõele. Pagulastel on õigus samadele hüvedele, mida pakub sotsiaalsüsteem kõigile Eesti elanikele,» ütles Tsahkna täna ajakirjanikele.
Euroopa Liit maksab vastavalt ELI siseministrite kokkulepitud pagulaste vastuvõtmise korrale riikidele iga pagulase vastuvõtmise kulude katmiseks 6000-10 000 eurot. Tsahkna sõnul ei jagata seda raha pagulastele kätte, vaid seda raha kasutatakse nende majutamise, koolituse ja muudeks kulutusteks.
Enne pagulase Eestisse saabumist vaatab riik talle valmis elamispinna, kuhu ta saab elama asuda. Tsahkna märkis, et vastavalt ELi siseministrite kokkuleppele selgitatakse Eestisse saabuvate pagulaste õigus saada rahvusvahelist kaitset välja veel enne nende siia jõudmist. See tähendab, et need pagulased ei pea Eestisse asudes asuma elama Vao varjupaigataotlejate keskusesse.
Rahvusvahelise kaitse saajale määratakse tugiisik, kes aitab ajada asju ametiasutustega, nõustab teda, annab vajalikku infot ning aitab kontakte luua.
Pagulasele on kaheks aastaks tagatud eluruum, eesti keele õpe ja tõlketeenus. Kahe aasta möödumisel peab ta olema valmis eesti keeles suhtlema ja oma eluaseme eest ise tasuma.
Riik lähtub pagulasele elukohta valides muu hulgas ka seda, millised on tal võimalused seal elu- ja töökoha leidmiseks, vajalike teenuste saamiseks, samuti laste huvidest.
7-17-aastastel pagulastel on Eestisse saabudes koolikohustus kuni põhihariduse omandamiseni.