Mulle meeldib see õun...

Haiguse vältimiseks ei tohiks süüa pesemata juur- ja puuvilju. Foto: Marina Puškar

Kas hea eestimaine sügisõun on magus või hapu, roheline või punane? Arter otsis parimat ubinat.

Tänavu on õunasaak sama heitlik kui ilm. Mõnes kohas on puud viljade raskuse all lookas, mujal leiad suure otsimise peale mõne vissi.

Ja küllap just sellepärast on Eestis kasvanud õunad praegu lausa kulla hinnas, näiteks Tallinna keskturul küsiti esmaspäeval kodumaiste õunte kilo eest 40 krooni.   Kuigi meie oma ubinate välimus jätab tihti kõvasti soovida, on neil võrratu lõhn ja... hapukas maitse. Nii et kellele meeldivad hapud õunad, nende hing on rahul, nagu võib järeldada Arteri testist.

Martsipan 

Vana taluaedadest tuntud õunasort.  
Paljudele meenutab lapsepõlvesuvesid maal
vanaema juures.
Testijad: Imemagus, kõvemat sorti. Mage, kuigi krõmps ja mahlane. Kõige parem õun niisama söömiseks. Mahe-mahe-mahe! Hea õun! Söö või kaks kilo järjest! Läägemagus, aga nostalgiahõnguline.
30,5 punkti

Sügisdessert

Kuigi õunasordi aretas Aleksander Siimeon Polli õunaaias juba 1946. aastal, registreeriti see alles neli aastat tagasi.
Testijad:Roheline ja punaste põskedega, mahe ja pehme, tunda on martsipani maitset. Õige sügisese maitsega õun.  Pehme nagu pai. Tõeline dessert, sügisehõnguline. Natuke igava maitsega, ei hapu ega magus. Võib öelda, keskpärane.
27 punkti

Aia ilu

Väga kaunid rohekaskollased punaka varjundiga mahlased magushapud  õunad aretas Aleksander Siimon 1945. aastal.
Testijad: Kollakas-punakas. Kõva ja suhteliselt hapu, kindlasti hea õunakoogiks. Peaks veel küpsema. Krõmps ja hapu. Nii hapu, et pisarad tulevad silma. Suhkrut, palun!
Õunakoogi õun. Hästi hapu, aga muidu väga mahlane ja hea. Ilus õun ja selle eest ka punktid. Hapu. Koogiks kindlasti hea. Ilus, aga ilu ei panda padaje, kuid ülihapusid õunu ainult patta ja moosiks!
23 punkti

Joonatan

Uus punapõskne sügissort
Testijad: Kõva ja hapukas, siiski ka suhkruseid noote. Mõrkjashapu krõmps õun.  Maitsevarjundiga, värske ja toniseeriv. Hästi maitsev. Sööks, kuni kõht valutab! No ei ole minu õun, ei ole... Aga see ei tähenda, et pole hea... Väga mahlane, värske mekiga.
23 punkti

 Tallinna pirnõun

Vana õunasort, mida kasvatati nii talu- kui ka linnaaedades.
Testijad: Pehme. Läila. Väga meeldiv üllatus. Kaubandusliku välimusega.  Nagu puder, lääge-magus. Ongi natuke pirni moodi! Põnev, mahe, sobib ka vanadele ja kehvade hammastega inimestele.
22 punkti

 Krameri tuviõun

 Kena välimusega lauaõuna aretas 1930ndail  Järvamaa talupidaja
perest pärit Otto Kramer Tallinnas.
Testijad:  Kõva, peaks veel valmima. Mahedapoolse maitsega. Taas üks mõnus krõmps õun, meeldivalt hapukas. Ei üllata millegagi, kerge unustada. Kõva, maitset vähe. Maitse pole suurem asi, aga igavusest võib süüa küll. Sellest valikust kindlalt teisel kohal. Hea maitse, parajalt haput, parajalt magusat maiku. Välimus ka kena. Väga hea õunasort.
21,5 punkti

Vahur

Sellegi sordi aretas Aleksander Siimon.
Testijad: Rohuroheline,  üsna hapu koogiõun, aga kannatab ka niisama süüa.  Kentsaka maitsega: läila-hapukas.  Võiks krõpsum olla. Näeb välja nagu poeõun. Pehme, maitset vähe. Mitte niivõrd söömis-, kui just koogi-, salati- vms õun. Erakordselt sümpaatne, kuldreneti maitse ja antoonovka järelmaitsega.
22 punkti

Koit

Samuti Aleksander Siimoni aretatud sort on registreeritud 2001. aastal. Kollakasvalged mahlased magushapud lauaõunad valmivad septembris.

Testijad:  Tundub, et see õun pole veel valmis. Hapukapoolne. Suhteliselt kõva. Hea õunakoogiks. Hea krõmps hapu õun. Hapu ja kõva, niisama ei näriks, paneks koogi sisse.  Krõmpsub hästi, aga natuke hapu. Hapuvõitu minu maitse jaoks. Muidu üsna meeldiv, eestimaise õuna mekk man.  Kõva, hapu, ilmselt hea kisselliõun.

21 punkti