:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2015/05/27/4117037t1h3087.jpg)
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul oli tegemist kommunikatsiooniveaga, et temani ei jõudnud info muutustest NATO hävitajate kohalolekus Balti riikides ja Poolas.
Mihkelson: info hävitajate arvu vähendamisest pidanuks ka minuni jõudma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ühest küljest on praegu suvine aeg ja kuigi kõigi detailidega ei ole võimalik puhtfüüsiliselt kursis olla. Samas on selge, et tegemist oli kommunikatsiooniveaga NATO peakorteri poolt, samuti on ka kaitseministeeriumil võimalik peeglisse vaadata,» ütles Mihkelson Postimehele.
Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva Mihkelsoni sõnul jõuavad riigikogu riigikaitsekomisjonini eri sorti regulaarsed memod, kuid automaatselt igasugune info parlamendikomisjonile kättesaadav ei ole, kuna NATO salajaste dokumentidega tutvumise luba ei ole sugugi mitte kõigil riigikogu liikmetel.
Riigikaitsekomisjoni juhi hinnangul võiksid kõik suuremad otsused Balti õhuturbe kohta olla teada vähemalt presidendi juures tegutsevatele riigikaitsenõukogu liikmetele. Riigikaitsenõukogusse kuulub paralamendist kolm inimest, väliskomisjoni esimees, riigikaitsekomisjoni esimees ja riigikogu esimees.
Mihkelson lisas, et samas ei tee ta väga suurt numbrit infost, mis puudutab NATO lennukite vähendamist Leedus ja Poolas, kuna sisuliselt ei kahanda see Eesti õhupiiride valvevõimekust.
«Kui otsuse sisu olnuks näiteks Ämari baasis paikneva õhuturbemissiooni vähendamine või sulgemine ja see info oleks lünklikult levinud, oleks asi hoopis tõsisem. Nagu me teame, Ämari baasis õhuturbemissioon jätkub. Järgmiseks aastaks on juba mitu riiki andnud teada oma valmisolekust tulla siia oma lennukitega 3-4 kuuks,» sõnas Mihkelson.
Ta nentis, et NATO lennukeid puudutava info juhtum on õppetund, kuidas parandada kommunikatsiooni ja kuidas tuua seesugused sammud paremini avalikkuse ette, kaasa arvatud nendeni, kes langetavad poliitilisi otsuseid.
NATO teatas teisipäeval, et vähendab Poolas ja Balti riikides õhuturbega tegelevaid lennukeid 1. septembrist 16lt kaheksale. Poolas Malborkis asuvate liitlaste lennukite arvu vähendatakse nelja ja Leedus Šiauliais samuti nelja võrra. Nii Eestisse kui ka Leedusse jääb õhuturbemissioonile alles neli lennukit.
Samas ei olnud see info jõudnud riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Mihkelsonini, kes ütles teisipäeval ajakirjandusele antud kommentaaris, et õhuturbemissioon Poolas ja Balti riikides jätkub senises mahus.