/nginx/o/2010/08/12/416533t1he66c.jpg)
Looduskaitse seisukohalt vähemoluliseks tunnistatud hallhülged jäävad edaspidi surnutena kohalike omavalitsuste kaela peale, sest keskkonnaamet nende korjuseid enam koristama ei pea.
Surnud hülged jäävad valdade koristada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõunik Teet Koitjärv ütles, et kuni hallhülged olid II kaitsekategooria liik, tuli iga surnud isendiga kindlasti eraldi tegeleda, kirjutas Saarte Hääl.
«Nüüd on omavalitsuse otsustada, millal ja kust neid koristada, sest looduslikes kohtades võib hülgekorjus ka looduslikku ringkäiku jääda,» sõnas Koitjärv. «Seda ilmselt küll mitte juhul, kui ta häirib inimesi või asub avalikult kasutatavas rannas või selle vahetus läheduses.»
Hallhüljes kuulus kuni 30. septembrini II kaitsekategooria liikide hulka, nüüdseks on hallhüljes arvatud III kaitsekategooria liikide hulka.