Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Kas kahed ja viied kaovad õpilaste päevikust?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Viimsi keskkooli 10. klassi juhataja Lemme Randma on seda usku, et tagasisidena tuleks hinnete asemel kasutada õpetaja ja õpilase dialoogi.
Viimsi keskkooli 10. klassi juhataja Lemme Randma on seda usku, et tagasisidena tuleks hinnete asemel kasutada õpetaja ja õpilase dialoogi. Foto: Mihkel Maripuu

Kujundava hindamise pioneer Viimsi keskkool töötab sel lainel, et õpilasi hinnatakse numbritega võimalikult harva. Õppetöö eesmärgid arutatakse lastega läbi ning tegemata kodutööde eest ühtesid ei jagata. Sellise lähenemise vastu tunneb huvi üha enam õpetajaid.
 


«Kas kaks motiveerib õppima? Mina arvan, et ei motiveeri ning kui kahtesid koguneb palju, on sealt august raske välja tulla,» leiab Viimsi keskkooli 10. klassi juhataja ning inimeseõpetuse õpetaja Lemme Randma. «Kui kahed hakkavad hinnetelehel liiga sageli vilkuma, siis noor pigem loobub.»

Seda peaks aitama vältida kujundav hindamine, millele on suunatud haridus- ja teadusministeeriumis valminud uus õppekava.

Kujundav hindamine on midagi, mis vastandub tavapärasele numbrite jagamisele, kuna õpilasele ei panda lõpphinnet mitte veerandi jooksul kogutud hinnete aritmeetilise keskmise, vaid pigem õppeprotsessi järgi.

Viimsi koolis tegeleb sellega 20 õpetajat algklassidest gümnaasiumini välja. «Hinne ei ole eesmärk omaette, vaid õppimise protsess on oluline,» rõhutab Randma. «Hindamine on psühholoogiliselt stressitekitav. Kui inimene on kogu aeg hindamise all, tõstab see ärevust.»

Pinge maandamine

Kujundava hindamise puhul tõmmatakse õpetaja hindeline tagasiside miinimumini. Näiteks kui lapsel on seitse-kaheksa tundi päevas ja palju hindelisi töid, mis kõik ei pruugi hästi õnnestuda, siis see tähendab ainult kasvavat pinget, mitte tahtmist õppida.

Nii võib veerand lõppeda aines ka vaid ühe hindega, näiteks kokkuvõtva kontrolltööga, samas kui veerandi kestel jagatakse hinneteta tagasisidet.

Nõnda teeb Randma ka oma tundides. Neil on õpimapid, igas tunnis analüüsitakse kodutöid ja diskuteeritakse eelmise korra teemal. Perioodi lõpus tuleb õpilane koos õpimapi ja eneseanalüüsiga vestlusele. Siis arutatakse, kuhu välja jõuti, ning pannakse hinne.

Kui nii mõneski koolis võib tegemata kodutöö eest ühe saada, siis Randma sõnul pole see õige juba sellepärast, et tehtud tööde eest üldjuhul automaatselt viisi ei jagata. «Kujundavast hindamisest lähtuvalt peaks laps jõudma selleni, et kodutööl on mingi mõte ja ta peab seda tahtma teha,» rääkis ta.

Kodutööd kõigil tehtud

Esimestel kordadel jätsid ka mõned tema kooli 10. klassi õpilased kodutööd tegemata. Nii ei saanud nad aga klassis aruteludes kaasa rääkida. «Oleme kuu ajaga jõudnud sinnamaani, et kodutööd on kõigil tehtud,» rääkis õpetaja.

Randma selgitas, et tähtsad on eesmärgid. Õpetaja peab selgitama, kuhu peab välja jõudma, ning noored peavad sellest tulenevalt seadma oma eesmärgid. «Enamik noori suudab eesmärgid püstitada,» sõnas ta. «Kui ma näen, et mõni ei suuda, siis püüan leida, kuidas see aine tema huvialaga siduda. Kõik ained on seotud.»

Randma sõnul on Viimsi koolis ka õpetajaid, kes leiavad, et see meetod ei tööta, kuid juttu sel teemal jäädakse järjest sagedamini kuulama.

Kuigi kujundav hindamine pole midagi täiesti uut, vaid neid elemente kasutavad paljud õpetajad, tuntakse Randma sõnul selle vastu suurt huvi ka mujal. «Kuna meie kooli õpetajatel on kogemus olemas, siis nemad hakkavad ka koolitama,» rääkis ta.

Jalgratast ei leiuta

Eesti Õpilasesinduste Liidu avaliku poliitika juhi Toomas Laigu sõnul peaks Viimsi kool olema teistele suureks eeskujuks. «Praegune hindamissüsteem vajab kindlasti muutusi,» tõdes ta. «Tuleb rohkem anda sisulisemat tagasisidet õpilasele, et kasu oleks maksimaalne. Hindama peab õpilase arengut ja oskust teadmisi rakendada.»

Laigu märkis, et kujundav hindamine vajab suuremat tähelepanu ja kaasamõtlemist just õpetajate seas, sest õpetaja, kes pole harjunud andma iga päev kirjalikku tagasisidet, ei oskagi seda hästi teha.
Eesti Õpetajate Liidu esimees Lehte Jõemaa tunnistas, et kujundav hindamine on õpetajale väga suur töö ja selle võtavad praegu kasutusele vaid eesrindlikumad koolid.

«See on õpetajate jaoks uus asi, sest kuigi tagasisidet on õpetajad õpilastele alati andnud, ei ole nad võib-olla osanud seda sellise nurga alt vaadata,» sõnas ta. «Ma arvan, et see tuleb samm-sammult ja võtab aega.»
Jõemaa hinnangul on kujundav hindamine vajalik, sest annab algklassides kodule rohkem tagasisidet kui numbriline hindamine. «Kui on tegemata töid ja vigu on palju, on numbrilise hindamise puhul negatiivne emotsioon lapsel tuntav,» märkis Jõemaa.

Haridus- ja teadusministeeriumi õppekava talituse juhataja Ain Tõnissoni sõnul ei ole kujundav hindamine uue põhikooli ja gümnaasiumi õppekava juures kindlapiiriline tegevuste pakett, vaid suuresti teatud mõtteviis. Kava toob uued põhimõtted, kuid neid ei käsitleta otseselt nõuetena.

«Tagasiside viitab sellele, et mõtteviiside muutumine ning ka uute meetodite juurutamine on üsna vaevarikas ja kasutegur ei ilmne kohe,» märkis ta. «Sestap ei ole õige teha järske muutusi. Aitab heade näidete varal edasiminek ning oskusteabe juurdetulek.»

Tõnissoni sõnul tehakse õpetajatele koolitusi. «Väga vajalikud on ka arendustööd, mis annavad juhendmaterjale nii üldiselt kui aineti,» lisas ta. «Mõned sellised juhendmaterjalid on töös ja muutuvad kättesaadavaks 2011. aasta alguses.»

Kujundav hindamine

Tagasi üles