/nginx/o/2015/08/05/4349545t1ha207.jpg)
Õhuväe staabiülema kolonelleitnant Riivo Valge sõnul tuli teade plaanist vähendada NATO Balti õhuturbemissiooni lennukite arvu juba mai alguses.
Teade plaanist NATO hävitajate arvu vähendamise kohta tuli kevadel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates 1. septembrist hakkab Balti õhuruumi turvama senise 12 lennuki asemel kaheksa. Üks neljane kontingent Ämaris ja teine Leedus Šiauliais. Kärbet tabab Leedus paiknev kahene paralleelne liitlaste õhuturbe kontingent. Ehk siis plaanitud kaheksa hävitaja asemel jääb sügisest alates Leedu õhuväebaasi neli lennukit.
Kaitseministeeriumi teatel on selle aluseks NATO sõjaväeline hinnang, et Balti riikide õhuruumi turvamiseks piisab praeguses julgeolekuolukorras kaheksast hävitajast. See aga ei tähenda põhimõttelist NATO poliitika muutust kohaloleku osas Balti riikides. Alles sügisel hakkab allianss sisuliselt arutama lähtuvalt sõjalisest hinnangust kõigi heidutusmeetmete tulevikku, sealhulgas õhuturbemissiooni edasisi vajadusi.
Ministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakonna juhataja asetäitja Liis Mure sõnul võib lennukite arv küll väheneda, ent liitlaste üldine kohalolek Balti riikides on vastupidiselt suurenenud. Seda ilmestab USA maaväeüksuste kohalolek, NATO mereväegrupi tegutsemine Läänemerel ja rohkem liitlaste osavõtul asetleidvaid sõjaväeõppusi.
Ka õhuväe staabiülem kolonelleitnant Riivo Valge nõustus kaitseministeeriumi ametnikuga. «Lennukite arv ei ole ainuke parameeter, mille järgi hinnata toetust Balti riikidele.»
«Sisu võib olla natuke muutunud, ent täna me teeme samu asju. Lihtsalt teiste vahenditega,» lisas Murel.
Valge hinnangul piisab praegust julgeolekuolukorda arvestades Eesti õhuruumi turvamiseks neljast lennukist. «Meie jaoks on sellega (Eesti – toim) õhuruumi turvalisus tagatud,» nentis kaitseväelane, kelle sõnade järgi on Eestis paikneva liitlaste lennuüksuse suurus kogu aeg olnud sama.
Õhuväe staabiülema sõnul teatati plaanist vähendada NATO Balti õhuturbemissiooni lennukite arvu juba mai alguses. Ta kinnitas, et Eesti õhuvägi osales seda teemat puuduvatel kohtumistel ja sai oma arvamust selle kohta välja öeldud.
«Me (Balti riigid – toim) nõustusime sellega, et kaheksa lennukit selle (Balti – toim) õhuruumi turbe täitmiseks on piisav,» märkis Valge.
Küsimusele, miks sel teemal siis pressikonverentsi kokku ei kutsutud, vastas kaitseministeeriumi pressiesindaja Artur Jugaste: «See otsus ei mõjuta kuidagi Eesti õhuruumi turvamist Ämari lennubaasist.»
Valge rõhutas, et Balti õhuturbemissiooni lennukite arv «ei ole kivisse raiutud». «Seesama lennukite arv võib muutuda üle öö,» sedastas õhuväe staabiülem, kes tõi näitena välja, kuidas täiendavad liitlaste lennukid jõudsid eelmisel aastal Ukraina kriisi ajal umbes kolme päevaga Leedu Šiauliai baasi paiknema asuda.
Valge sõnul tõuseb näiteks septembris Ämari lennubaasis paiknevate hävitajate arv neljalt 12le, kui sinna tulevad õppustele Ameerika Ühendriikide ründelennukid.
Eile kinnitas NATO peakorter, et allianss vähendab alates 1. septembrist poole võõra Balti ja Poola õhuturbemissioonil osalevate lennukite arvu (16lt kahekasele). Õhupatrullide võimekust suurendati ühe NATO heidutusmeetmena Venemaa suunas eelmisel aastal idanaabri osalusel Ukrainas alanud kriisi tõttu.