:format(webp)/nginx/o/2015/09/09/4469527t1h1907.jpg)
/nginx/o/2015/08/04/4347821t1h9e47.jpg)
Tartumaal neli noort elu nõudnud liiklusõnnetuse puhul oli sõiduki kiirus sedavõrd suur, et ka tänapäevaseim turvavarustus poleks suutnud traagilisi tagajärgi ära hoida.
Liiklusohutuse asjatundja: kihutamine nullib mis tahes turvavarustuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Surmasõiduki täpse kiiruse selgitab välja uurimine, kuid ilmselgelt ületades see tunduvalt selles kohas maanteel lubatud sõidukiirust – sellele viitavad nii sõiduki kahjustused kui pidurdusjäljed sündmuskohal. Politsei pressiteenistuse kinnitusel kasutasid esialgsetel andmetel kõik peale juhi turvavöid.
Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži õppejõud Priit Lilleorg, kes loeb tudengitele ainekursust sõidukite aktiivsest ja passiivsest turvalisusest, rääkis Postimehele, et antud avariis osalenud autol ehk 17 aastat vanal Audi A6-l on passiivne turvavarustus tänapäeva tipptasemest küll veidi maas, kuid kiiruste kasvades ei mängi see ühel hetkel enam rolli. Kui valitud sõidukiirus on ebamõistlikult suur, ei päästa kinnitatud turvavööd, turvapatjade arv ega kui tahes täiuslik turvakere.
«Sõidukite turvavarustus suudab juhti ja kaasreisijaid kaitsta teatud piirini ning seepärast ongi kiiruse teema liikluse ohutumaks muutmisel erakordselt olulise tähtsusega,» märkis Lilleorg. Tema sõnul on olnud õige maanteeameti viimaste aastate praktika loobuda piirkiiruste tõstmisest suvel teatud teelõikudel 90 km/h asemel 100 ja 110 km/h-ni, samuti meetmed, mis suunatud hoiakute kujundamisele, näiteks kiiruse ohtlikkust rõhutavad kampaaniad.
«Statistika kinnitab lihtsat tõsiasja – mida väiksem on lubatud kiirus, seda leebemad on ka liiklusõnnetuste tagajärjed, millele omakorda saab siis kaasa aidata ka autode järjest efektiivsem turvavarustus,» ütles Lilleorg.