Noori autoreid rõhub vajadus oma loomingut trükis avaldada

Noor autor 19. sajandi algusest Kristjan Jaak Peterson (1801–1822) jäigi nooreks autoriks. Tema tänapäevased vennad ja õed kirjanduses, keda ühendab Värske Rõhk, võivad talle uhkusega alt üles vaadata. Foto: Margus Ansu

Noored luuletuste ja juttude kirjutajad on ajast aega tundnud tungi oma kirjapanekut teiste ette tuua. Eesti keeles on see olnud nii varsti juba kaks sajandit, kui alguseks võtta Kristjan Jaak Petersoni looming.

Kahesajast aastast viimased viis on pakkunud noortele autoritele trükipinda ajakiri Värske Rõhk, mis on esimestest päevadest tänini valminud muusalinna Tartu kirjandusmajas. «Noor inimene saab oma silmaga näha, kuidas ridadest sahtlis on saanud read avalikkuse ees,» sõnastab luuletaja Triin Tasuja selle ajakirja erilise väärtuse.

Esimese numbri toimetasid Eesti Kirjanduse Seltsi hoolitsusel 2005. aasta septembris Priit Kruus peatoimetajana ning Triinu Ojalo, Kairi Korts, Ilmar Mihkelsoo ja Lilli-Krõõt Rep­­nau. Viimane on kujundajana ametis praegugi, viienda aastapäeva tähistamise ajal. Teised toimetajad on teised – Triin Ploom, Johanna Ross ja Lauri Eesmaa – ning teine on ka väljaandja – MTÜ Värske Rõhk.

Peatoimetaja Lauri Eesmaa andmeil on praegune tiraaž 500. «Tellijaiks on põhiliselt ärksa mõtlemisega noored, uuemast eesti kirjandusest huvituvad inimesed ning paremad ja avatuma meelega raamatukogud,» märgib ta.

Samuti saab ajakirjanumbreid ja sama toimetajaskonna üllitatava sarja «Värske raamat» teoseid, mida  on ilmunud seitse, osta raamatukauplustest.

««Värskest raamatust» on kujunenud tõeline kvaliteetsari, milles ilmuvad Värske Rõhu autorite uudisteosed,» lisab peatoimetaja. «Lugeja on seda märganud, sest raamatusarja teosed lähevad hästi ning nii mõnegi raamatu tiraaž on läbi müüdud või kohe lõppemas.»

Viie aasta jooksul on lugejate kätte jõudnud 23 Värsket Rõhku. Nendes on luuletusi, jutte, lühinäidendeid, arvustusi ja esseistikat avaldanud 174 noort autorit.

Müügitulu moodustab eelarvest suhteliselt väikese osa, enamik tuludest tuleb kultuuri rahastavatest fondidest. Värske Rõhu suurtoetaja on Eesti Kultuurkapital, oma osa annavad samuti Tartu linn, Tartu Kultuurkapital ning hasartmängumaksu nõukogu.
--------------------------------------------------------------------

1. Mida peate oma seniseks suurimaks loominguliseks saavutuseks?

2. Mille poolest erineb Värskes Rõhus avaldamine loomingu ilmumisest mujal trüki- või veebiväljaandes?

3. Milline on Värske Rõhu kõige parem ja kõige halvem omadus?

4. Mida olete kirjanduses või muidu elus korda saatnud selleks ajaks, kui Värske Rõhk tähistab oma 25. aastapäeva?
--------------------------------------------------------------------