/nginx/o/2015/06/10/4172343t1h50c2.jpg)
/nginx/o/2015/05/03/4023693t1h6df5.jpg)
Õiguskantsler leidis aprilli lõpus Tartu laste turvakodusse tehtud kontrollkäigul, et asutuses töötavate vabatahtlike tausta ei kontrollita piisavalt põhjalikult.
Õiguskantsler: lastega töötavaid vabatahtlikke ei kontrollita piisavalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vabatahtlikud on peamiselt tudengid, kes käivad turvakodus abiks ülikooliõpingute kõrvalt ning turvakodu töötajate sõnul ei ole nad pidanud seni vajalikuks vabatahtlike tausta kontrollida,» kirjutas õiguskantsler Ülle Madise kontrollkäigu kokkuvõttes.
Madise sõnul on kontroll aga vajalik, sest turvalisuse näol on tegemist lapse põhiõigusega. «Vabatahtlike kaasamine on hea ja mõistlik, ent ebasoovitavate juhtumite ennetamiseks tuleb eelnevalt veenduda, ega lastega kokku puutuvaid isikuid pole karistatud tegude eest, mis lastega töötamise lubamatuks muudavad,» rääkis õiguskantsler.
Lastekaitseseadus keelab lastega töötamise isikutel, keda on karistatud seksuaalkuritegude eest. «Alaealistega ei tohi töötada isik, kes on süüdi mõistetud inimkaubanduse, selle toetamise, kupeldamise või prostitutsioonile kaasaaitamise eest,» loetles õiguskantsler ametikohal töötamist välistavaid karistusseadustiku vastaseid eksimusi.
Lisaks ei võimalda seadus turvakodudes vabatahtlikuna töötada neil, keda on karistatud vägistamise, suguühtele sundimise, alla 14-aastasega vahekorras olemise, alaealiselt intiimteenuste ostmise või lapsporno käitlemisega seotud süütegude eest.
Järelepärimine on seaduslik
Vabatahtlike tausta kontrollimiseks saavad turvakodud informatsiooni karistusregistrist. «Turvakodu võib teha ise järelepärimise või paluda vabatahtlikul endal küsida karistusregistrist väljavõte,» selgitas Madise. «Karistusregistri andmed on vabatahtliku turvakodusse sobimise hindamiseks täiesti piisavad,» kinnitas õiguskantsleri büroo kommunikatsioonijuht Janek Luts.
Nii avaldatud raporti kui karistusregistri seaduse kohaselt on taustakontrolli tegemine lastega vahetult kokkupuutuvate isikute suhtes seaduslik.
«Registri arhiivist on õigus andmeid saada alaealistega tööle asuva vabatahtliku kohta, seda kontrollimaks, kas isik vastab lastekaitseseaduses esitatud nõuetele,» selgus karistusregistri seadusest.
Aastaid tagasi mõisteti kolmes kohtuastmes süüdi Tallinna laste turvakodule sarnastel eesmärkidel andmeid lekitanud endine politseiuurija Alice Järvet. Vahendatud informatsioon polnud seotud uurija töökohustustega ega oleks tohtinud politsei andmebaasidest kaugemale jõuda. Süüdimõistetu poolt edastatust selgus, et noortekeskuses töötanud pedagoog oli oma varasemas elus töötanud prostituudina.
Õiguskantsleri soovitus ja Järveti juhtum aga omavahel vastuolus ei ole. «Karistusregistri kasutamine on täiesti seaduslik, ega eelda andmete pärimist kõrvalistest andmebaasidest,» kinnitas Luts.