/nginx/o/2010/04/11/346894t1h4b4c.jpg)
Põhiseaduskomisjon lükkas määramatusse tulevikku valimisreformi eelnõu, mis tooks tulevikus riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimised ühele aastale.
Põhiseaduskomisjon lükkas valimisreformi arutelu edasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Komisjoni istungil otsustati IRLi ja Keskerakonna liikmete häältega suvel suures saalis esimese lugemise läbinud eelnõu arutelu sel nädalal mitte jätkata. Esialgu oli põhiseaduskomisjonil kavas valimisreformi eelnõu arutada homme.
Põhiseaduskomisjoni esimees, reformierakondlane Väino Linde ütles, et nüüd lükkub teema ilmselt ebamäärasesse tulevikku.
«Ei ole välistatud võimalus, et riigikogu see koosseis ei jõua suures saalis eelnõu lõpuni menetleda,» märkis Linde. «Kui me ei saavuta ka edaspidi kokkulepet teemat edasi käsitleda, sest ka eelnõu teise ja kolmanda lugemise vahele peab jääma vähemalt üks kuu.» Parlamendi selle koosseisu volitused lõpevad veebruari keskel.
«IRL ei ole jõudnud läbi arutada esitatud muudatusettepanekuid, seetõttu me palusime lisaaega,» põhjendas põhiseaduskomisjoni IRLi kuuluv liige Mart Nutt. Tema sõnul pole ettepanekuid küll palju, kuid need on põhimõttelist laadi.
Seda hirmu, et edasilükkamine tähendaks eelnõu vastuvõtmise takerdumist riigikogu selle koosseisu ajal, Nuti hinnangul pole: «Praegu see graafik nii tihe veel ei ole.»
Linde sõnul esitas valimisreformi eelnõule muudatusettepanekuid 21 riigikogu liiget, paljuski olid need ajendatud kriitilistest märkustest, mida tegid õiguseksperdid.
«Põhiseaduse muutmine on selles mõttes erandlik protseduur, et siin saab muudatusettepanekuid esitada veel ka teise ja kolmanda lugemise vahel, nii et see poleks takistanud eelnõuga edasi minemast, täiendada oleks ka hiljem saanud,» ütles Linde.
Eelnõu eesmärk on vähendada valimisaastate arvu ning sellega koos ka Eesti elamist pidevas valimiskampaania olukorras.
Eelnõu järgi valitakse alates 2027. aastast riigikogu ja kohalikud volikogud korraliselt alati samal aastal, neist esimene märtsis ja teised oktoobris. Alates 2029. aastast valitakse Euroopa Parlamendi saadikud ja president korraliselt samuti alati ühel aastal, esimene juunis ja teine augustis-septembris.
Reformikava järgi jääb valimiste arv samaks, kuid järgmise saja aasta jooksul kahaneb valimisaastate arv 45ni. Praeguse korralduse juures toimuksid järgmise 100 aasta jooksul 70 aastal valimised, ülejäänud oleksid nii-öelda valimiseelsed aastad.
Algatajad soovivad eelnõu vastuvõtmist riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt.