/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/06/07/4160011t1hdf23.jpg)
Eelmise valitsuse regionaalministri, Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluva Siim Valmar Kiisleri sõnul on võimuleppes oluline hoiduda kahetasandiliste omavalitsuste (KOV) loomisest, samuti on KOV-ide ülesanded selged ja iseseisvust küll.
Kiisler: mitmetasandilisest omavalitsusest tuleb hoiduda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiisler rõhutas BNS-ile, et kuigi koalitsioonilepingu muutmine on läbirääkimiste küsimus, leiab ta regionaalvaldkonnas tegutsenud inimesena, et Eestis on mõistlik üks omavalitsustasand, mitte kahetasandilised omavalitsused, nagu soovivad sotsiaaldemokraadid.
«Mitmetasandiline omavalitsus on bürokraatide unistus, raha raiskamine ja ebaefektiivsuse kasvatamine,» ütles Kiisler. «Kui KOV-id oleksid praeguse maakonnaga võrreldavas suuruses, siis see oleks väga positiivne. Aga kui ei suudeta kokku leppida, siis parem olgu nad veidi väiksemad, peaasi, et mitut tasandit ei hakataks tegema.»
Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) soovib ääremaastumise vältimiseks koalitsioonilepingus muu hulgas sätestada selgelt haldus- ja riigireformi aluspõhimõtetena maakonnatasandi tugevdamise, omavalitsuste finantsautonoomia tagamise ning teenuste jaotuse.
SDE soovitavast finantsautonoomia tagamisest rääkides ütles Kiisler, et seda on praegu piisavalt. «Täna võimaldab seadusandlus KOV-il luua panka, pidada poodi ja taguda sinna lisaraha ning teha igasuguseid pähe kargavaid hullusi, näiteks pidada üleval propagandakanaleid. Rääkida selle kõige juures tohutust autonoomia puudusest – ma ei saa sellest aru,» lausus Kiisler.
Endise regionaalministri sõnul on ka KOV-ide ülesanded praegu piisavalt selged. «Ülesandeid võib sätestada igat moodi, aga väita, et täna pole need selged, ei saa – seaduses on kirjas, kes mida teeb,» lausus Kiisler.
«Võib arutada, et teeme teisiti, mängime mingi ülesande ümber, arutame näiteks, kas gümnaasiumiharidus peaks olema KOV-i või riiklik ülesanne. Seda võib alati ja jooksvalt tulebki seda teha. Aga väita, et täna oleks tohutult ebaselge on kummaline. Näiteks lasteaiad: on selge, et KOV-id otsustavad, mis nad lasteaededega teevad, kui palju palka maksvad ja nii edasi. Pole ju ebaselge?» sõnas Kiisler.
Kiisler tõdes, et aeg-ajalt muutuvad ka ülesanded. «Täna on üles kerkinud pagulaste teema. Näiteks millised on KOV-i ülesanded selle juures? Jooksvalt peab ülesandeid täpsustama niikuinii,» ütles ta. «Aga vastutus koolide, teede ja lasteaedade eest on paigas.»