/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
/nginx/o/2010/10/17/450733t1hcf3f.jpg)
Praegu koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering näeb ette linnaosa elanike arvu olulist kasvu tänu mitmele suurele arenduskavale. Ühtlasi peaksid Põhja-Tallinnas tekkima oma väiksemad keskused, mida seal praegu pole.
Planeering lubab Põhja-Tallinnale tormilist arengut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud nädalal Kalamaja põhikoolis korraldatud üldplaneeringu avalikul arutelul huvitas kohaletulnuid eelkõige see, kuidas hakkavad kesklinna vahet liikuma kõik need inimesed, kes arenduste valmides Põhja-Tallinna kolivad.
«Teede osas on kõige olulisemaks ilmselt niinimetatud Kalamaja möödasõidutee,» selgitas planeeringu arutelu juhtinud linnaplaneerimisameti juhtivspetsialist Kadri Vaher.
Kaardil katkendlik joon
«Seda nimetatakse küll Põhjaväilaks, aga spetsialistid kasutavad seda väljendit «Russalka» ja Mere puiestee vahelise tee kohta,» täpsustas ta. Põhja-Tallinna puhul ei räägita enam väilast, vaid möödasõiduteest.
Põhja-Tallinna möödasõidutee peaks tulevikus kulgema linnahalli juurest Tööstuse tänavale, edasi mööda Erika tänavat ja lõpuks Sõle tänavani. Sõlest läheb möödasõidutee Merimetsa poole.
Merimetsa möödasõidutee on linnaplaneerijad kaardile märkinud katkendliku joonega, sest selle jaoks hoitakse lihtsalt põhimõtteline koridor vaba, lähiaastatel pole plaanis seda valmis ehitada.
Läbi Merimetsa plaanitav magistraaltee on aga paljudele Põhja-Tallinna elanikele juba ammu muret teinud. «Kui lugupeetud linnapea käis hiljuti Põhja-Tallinna inimestega kohtumas, siis ütles ta mitmesaja tunnistaja juuresolekul selgelt ja kindlalt, et ühtegi teed läbi Stroomi metsa ei tule. Aga nüüd on kaardi peal ikka sealt kriips läbi tõmmatud,» kostis saalist kohe murelik küsimus.
Linnaplaneerijad kinnitasid, et üldplaneering säilitab Merimetsa möödasõidu puhul lihtsalt koridori, kuhu kunagi kauges tulevikus on võimalik vajaduse korral tee rajada.
Paljassaare poolsaarele kavandatavas Ecobay ökolinnakus peaksid tulevikus leidma elukoha 6000 inimest, lisaks luuakse seal umbes 2000 töökohta.
Põhja-Tallinna halduskogu liikme Andres Herkeli sõnul olevat halduskogule öeldud, et ökolinnaku asukate arvuks võib kujuneda kuni 15 000. Herkel tahtiski teada, mis teed mööda need inimesed tulevikus kodu ja kesklinna vahet liikuma hakkavad.
Vastuseks oli jällegi Põhjaväilast möödasõiduteeks ümber nimetatud tänav. Samuti võib loota, et Paljassaarde viib tulevikus uus trammiliin. Teedeehitus aga käivat koos arendustega ja kui midagi ei ehitata, siis pole ka loota, et linnaosa tänavatevõrk areneks.
Üldplaneering paneb paika ka linnaosa tulevased keskused, mida Põhja-Tallinnas praegu polegi. Esimene keskus peakski tulema Ecobaysse. Ning siis veel näiteks praeguse Kajaka turu kohale ja Sitsi mäele, kuhu võib kerkida 60-korruseline kõrghoone. Väikesed keskused kujunevad välja ka Kolde, Merimetsa ja Noblessneri-linnahalli kandis.
Ettepanekud on oodatud
Edasine töö üldplaneeringuga käib nii, et kõigepealt viiakse sinna sisse kõik esitatud ettepanekud, tehakse valmis seletuskiri ning seejärel algavad kauakestvad ja vaevalised läbirääkimised kõigepealt linna enda, seejärel aga asjast huvitatud riiklike struktuuridega.
Põhilahenduse avalik arutelu peaks toimuma millalgi 2011. aastal ning planeeringu lõpplahenduse avalik väljapanek ja arutelu 2011. aasta lõpus. Viimase etapini ehk üldplaneeringu kehtestamiseni tahetakse jõuda 2012. aastal.
Kõik asjast huvitatud inimesed võivad esitada planeeringule oma ettepanekuid ja vastuväiteid jooksvalt kuni selle kehtestamiseni. Ametnikud soovitasidki seda teha nii nendel, kellel on päris uusi ideid, kui ka nendel, kes mõne konkreetse kavaga rahul pole.